70 aastat Suure Terrori algusest

IRINA PAVLOVA,      27. juuni 2007


N.Liidu ja Venemaa ajaloos oli ja jääb 1937. aasta üleriigiliste stalinistlike massirepressioonide alguseks. Maikuus möödus tollaste massimõrvade algusest 70 aastat. Siinkohal saab ära tuua isegi täpse kuupäeva, mil see kõik algas – 22. mai. Nimelt tol päeval arreteeriti Kuibõshevis marssal Tuhhatshevski. Sellest said alguse massirepressioonid Nõukogude armees – tapeti suur hulk väljapaistvaid sõjaväejuhte; eestlastest nimetaks siinkohal armeekomandör August Korki. Seejärel jõudis tapmisjärg professorite, inseneride ja vaimulikeni, aga ka tulihingeliste kommunistide ja sama tulihingeliste antikommunistideni.

Suure Terrori süngest juubelist kirjutas ajaloodoktor Irina Pavlova, kes oli Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna ajalooinstituudi juhtteadur ja praegu elab sõltumatu ajaloolasena USA-s, Bostonis. Kesknädalani jõudis tema artikkel interneti 4. juuni leheküljelt grani.ru

SÜNGE JUUBEL


"Putini vedru tõmbub kokku. Tulevik saabub siis, kui see vedru sirgeks saab." (Sergei Markov, Kremli politoloog)

"Partei „Ühtne Venemaa" netilehel "Vene Projekt" ilmus artikkel "Venemaa, 1937. aasta". Kirjutis oli anonüümne, seepärast võib eeldada, et see esindab toimetuse ja „Vene Projekti" diskussiooniplatsina kujunenud "Uue Vene poliitkeskuse" arvamust. Pole kahtlust, et artikli on kirjutanud patrioot ja riigitruu. Teinud seda ajastu vaimus. Adresseeritud on see "Noore Kaardiväe" liikmetele. Kuid mitte ainult neile. On ilmne, et autorid, nimetades 1937. aastat „meie maa lähenevast sõjaohust veel tumestamata edusammude aastaks, oma jõus veendumuse aastaks", püüavad leida selles analoogiat tänase Venemaa edu ja tõusuga.

Ning oodatakse uusi "siilinahkseid käpikuid" (Toimetuse märkus: NKVD juht, esimeste massirepressioonide läbiviija oli Nikolai Jezhov; „jezh" (jozh) on vene keeles siil), mis "teeksid ametist lahti varastavad ametnikud, ebakompetentsed bürokraadid ja muud taolised". Pangem siinkohal tähele ebamäärast "muud taolised"".

Uue 1937. aasta vajalikkuse ideedele puhuvad mõningad autorid õhku sisse juba ammu. "Jah, meile on tarvis uut opritshninat, uut 1937. aastat," kirjutas Jegor Holmogorov, tuletades meelde tsaar Ivan Groznõi julma karistusüksust, juba 2003. aastal. "Ilma mastaapse repressiivpoliitikata, mis puhastaks õhu kaasaegsel Venemaal, pole võimalik korda kindlustada ja, mis on eriti tähtis, välja kujundada uut eliiti… Tõeline võim ja järelikult ka tõeline eliit algab hirmust, mis koondab ühte tervikusse rahva õiglusnõude ja kättemaksusoovi ülekohtutegijate vastu ning vajaduse luua ohutunne, milleta võimuhierarhia pole võimalik."

Täna juba tullaksegi miitingutele välja loosungiga "Elagu opritshnina!".

Selliste artiklite autorid (ja tellijad) on veendunud, et "üksnes edu annab riigile õiguse rakendada nii õiglust kui ka isegi veel enamat ebaõiglust". Mille nimel? Riigi tugevdamise nimel. Jõupoliitika pooldajad on praegusel Venemaal enamuses.
Rohkem kui 80% toetab presidendi poliitikat – see võib olla selliste ideede pooldajatele parimaks argumendiks.

Kas siis oli 1937. aastal neid edusamme, millest artiklis kirjutatakse? Oli. Raske on vastu vaielda väidetele, et "inimesed nautisid suveõhtuid, sõid jäätist ja jõid puhkeparkides gaseeritud vett, tegid langevarjuhüppeid OSOAVIAHIM-i tornidest ja võistlesid 1. ja 2. järgu "Voroshilovi laskuri" märgi saamiseks".

Kuid peale selle osalesid needsamad inimesed rohkearvulistel koosolekutel ja miitingutel, kus häbimärgistati arreteeritud sõjaväejuhte, kutsuti üles maa pealt ära pühkima trotskistlik- zinovjevlike mõrvarite bandesid, välja rookima spioone ja diversante ja "veel tugevamalt panema lukku meie suurt riigipiiri". Kõik sellised koosolekud korraldati ülaltpoolt tulnud käskude kohaselt.

1937. aasta august, mil algasid Suure Terrori massilised repressioonid, paistab silma erakordse ühiskondliku aktiivsusega. Peeti ettekandeid ja vestlusi Stalini osast lennuväe arengus, lennuässade Tshkalovi ja Gromovi kangelaslikest lendudest, toimusid massiüritused valimisseaduse selgeksõppimiseks. Ajalehtedes ilmus teateid veel hiljuti autoriteetsete parteijuhtide ja teiste kuulsuste "paljastamisest".

Aga öösiti viidi riigis läbi massiterrorit nn nõukogudevastaste elementide, sealhulgas täiesti tavaliste inimeste, väljajuurimiseks. Mitte keegi ei saanud aru, miks see toimub. Nii nagu ka praegu, oli võim ka siis täiesti läbinähtamatu. Keegi ei teadnud, millest rääkis Jezhov 1937. aasta ÜK(b)P Keskkomitee salajasel juunipleenumil (ajalehtedes tema esinemist ei mainitudki).

Mitte kellelgi polnud aimu Poliitbüroo 2. juuli 1937. a. ülisalajasest otsusest "Nõukogudevastaste elementide kohta" ega ka Poliitbüroo poolt 31. juulil kinnitatud NKVD salajasest käskkirjast nr. 0047 "Operatsioonide kohta endiste kulakute, kriminaalkurjategijate ja muu nõukogudevastase elemendi represseerimiseks".

Ühiskonna grandioosse „puhastamise" plaani viidi ellu NSV Liidu Ülemnõukogu valimiskampaania varjus. Alates 2. juulist kuni 12. detsembril toimunud valimisteni võeti vastu otsuseid nõukogudevastase elemendi likvideerimiseks. Selleks olid ülaltpoolt antud represseerimisele kuuluvate isikute limiitarvud kraide ja oblastite kaupa. Enamgi veel – NKVD andis ettekirjutused, et olenevalt piirkonnast pidi selle operatsiooniga alustatama ajavahemikus 5.–15. augustini ja kõik tuli lõpetada nelja kuuga, just valimisteks.

Keerlema pandi mastaapne fatamorgaanalik pidustuste karussell – valimiskampaania koosolekud ja miitingud ning inimeste massiline hävitamine. Võimude poolt üles köetud omavoli keerisesse tõmmati üha uusi tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi, seejärel aga juba sadu tuhandeid. Kohalikud võimuorganid palusid keskvõimul suurendada represseerimislimiite.

Kõike seda toimunut on piisavalt käsitletud avaldatud dokumentides, ajaloolaste uurimustes, inimeste mälestustes. Igaüks meist võib neid leida ja lugeda. Ent seda tõde praegu ei vajata. Vajatakse vaid pooltõde Suure Terrori nähaolnud osast, "eliidi vahetumisest", nn stalinlikust kaadrireformist – parteilis-riikliku bürokraatia massilisest hävitamisest.

Selleks läheb vaja KGB enda andmestikku 1937.–1938. a. mahalastute arvu kohta. Nendest antakse üldjuhul teada sõnadega "kõigest", "ainult", "üksnes". Ent isegi ametlike andmete järgi tuleb välja, et neil aegadel hukati 934 inimest päevas – peaaegu sama palju, kui tsaariaegse peaministri Stolõpini võimuloleku ajal terve aasta jooksul.

Üsnagi iseloomulik on, et „seltsimehelikul õhtusöögil" Kremlis, mis korraldati 20. jaanuaril 1938 äsjavalitud Ülemnõukogu liikmetele, ütles Stalin esimese toosti rahvakomissar Jezhovi auks. Kiiduavalduste ja hurraahüüetega seadustasid rahvaesindajad Suure Terrori. 10. märtsil 1939 toimunud ÜK(b)P XVIII kongressil nimetas Stalin rahva kaasosalust massimõrvades sotsialistliku demokraatia pidupäevaks.

Venemaa võimu ja ühiskonna olemus on võrreldes 1937. aastaga vähe muutunud, kuigi käes on XXI sajand, piirid on avanenud, kättesaadavaks on saanud internet ning on olemas piiramatud võimalused teada saada ja mõista oma ajalugu.

1980-ndate aastate lõpul oli lühike ajahetk rahva sotsiaalse mälu ärkamiseks, ent see sai kiiresti otsa. Mitte keegi ei kandnud vastutust toimepandud kuritegude eest. Mitte keegi ei teinud tõeliselt katset hukka mõista riikliku terrori poliitikat. Ajaloolisest kogemusest ei õpitud. Samamoodi kui Stalini ajal ei mõistnud ühiskond terrori tekkimise põhjusi ja tagajärgi, nii ei saada sellest aru ka praegu. Taastatud on aga samasugune suletud võimumehhanism salajaste otsuste vastuvõtmiseks. Seda tüüpi võimule pole omased õiguslikud protseduurid võitluseks korruptsiooni vastu ning ametnike kontrollimiseks ja väljavahetamiseks.

Seepärast katsetavadki võimu teenindavad poliittehnoloogid ja publitsistid ühiskonna reageerimist 1937. aasta riigipuhastusaktsioonide läbiviimise retseptidele.

Eelkõige on see samm mõeldud noorte jaoks, kes, toetades sellist initsiatiivi, annavad võimule carte blanche'i ehk puhta kaardi "siilinahksete käpikute" kasutamiseks.

Sedalaadi artiklite autorid ja tellijad mõistagi usuvad, et "suur ebaõiglus" isiklikult neid ei taba.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)