Silver Kuusik: Noored on idealistlikem osa ühiskonnast

Kust oled pärit ja miks otsustasid õppida Eesti Maaülikoolis?

Olen pärit perekonnast, kus väärtustatakse kõrgharidust. Ema on lõpetanud Tartu Ülikooli ja töötab õpetajana, isal on kahekordne kõrgharidus ajaloo alal. Mu õde ja vend õpivad Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Asusin Maaülikoolis õppima eelkõige tänu kahele asjaolule: mõlemad mu vanemad on maalt pärit ja ma usun, et Eesti maad, metsad ja veed suudavad siin elava rahva ära toita. Eestil on piisavalt palju suurte teadmiste ja kogemustega põllumehi, kes heameelega teeks tööd ja toodaks, kui vaid oleks vastavad tingimused. Õpin doktorantuuris taastuvenergeetikat.

Kui kaua tegutsed üliõpilasesinduses?

Olen Eesti Maaülikooli Üliõpilasesinduses seitsmendat aastat, viiendat aastat selle juhina. See on absoluutselt pikim staaž Eesti üliõpilaspoliitikas.

Viis-kuus aastat tagasi väitis üks Tartu tudeng Postimehes, et üliõpilasesindused on sama mõttetud kui Moldova jalgpall, sest nende esindusfunktsioon on olematu. On see tõsi? Või on olukord  tänaseks paranenud?

1990-ndate aastate algul, kui taasiseseisvunud Eestis loodi esimesed tudengeid esindavad organisatsioonid, mängisid need ühiskonna eneseteadvuse tõusus kindlasti suurt rolli. Kuigi enamikel juhtudel ei õnnestunud või ei lubatudki viia tudengeid reaalse võimu juurde, siis oli üliõpilastel vähemalt teoreetiline võimalus midagi korda saata. Tänaseks on olukord muutunud ja ühes sellega on muutunud ka üliõpilasesinduste roll. Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja üliõpilasesinduste kaudu on igal tudengil võimalik öelda oma sõna sekka Eesti hariduspoliitika kujundamises. Tegelik võimuteostus üliõpilaste huvide kaitseks on üliõpilasesindusel siiski oma kõrgkoolis.

Üliõpilasesinduste töövõime sõltub mitmest asjaolust, eelkõige aga nende inimeste võimekusest, kes esindustesse valitakse. Enamik Eesti kõrgkoolide tudengiesindustest valitakse üheks aastaks. Esindusse valituks osutumine ja seal tegutsemine ei tähenda aga vabastust õppetööst või kahe semestri jagu ainepunkte, vaid vabatahtlikult võetud kohustust oma õppetöö kvaliteedi arvel kaitsta teiste tudengite huve. Vaieldamatult tulevad siinkohal kasuks kogemused. EMÜ tudengiliidrina on mul heameel selle üle, et meie esinduse kolme liikme peale kokku on neid kogemusi ligemale 30 aastat. Ühe aastaga rolli sisse elada ja suuta midagi muuta on inimvõimete piiri lähedane  - seetõttu on enamikul esindustel arengu- ja tegevuskavad, mille alusel tööd tehakse, ja mis siis koos omapoolsete soovitustega uuele koosseisule edasi antakse.

Kuidas võimaldab üliõpilasesinduse juhi positsioon teatud protsesse igapäevaselt mõjutada või suunata?

Pikaaegse tudengiliidrina on mul alati siiras rõõm näha, kui saab korda saadetud midagi suurt või vajalikku üliõpilaste hüvanguks. Mul on heameel näha Tallinna Tehnikaülikooli uut raamatukogu, Tallinna Ülikooli ühiselamuid, Tartu Ülikooli uusi õppehooneid, Eesti Maaülikooli uut spordihoonet jne. Olen kindel, et kõikide nende saavutuste taga on vähemal või rohkemal määral ka tublide üliõpilasesindajate töö.

Kurvaks teeb aga tõsiasi, et mitte kõikidel pole Eestis ligipääsu kõrgharidusele. Paljudel tuleb toimetuleku ja hakkamasaamise nimel kõrgkoolist loobuda ning suunduda töötute armeesse või madalapalgalistele töökohtadele. See pole aga riiki edasiviiv jõud!

Kindlasti häirib ka asjaolu, et suur osa tudengitest on sunnitud õpingute kõrvalt tööl käima. Tooksin siinkohal kaks näidet. Esiteks on tudengeid, kelle sissetulekud on piisavad, et toime tulla. Nende päev näeb välja umbes selline: kella kaheksast lähevad nad õppetööle, kool lõpeb õhtul viie-kuue ajal, siis toimub järgmiseks päevaks ettevalmistumine,  jääb ka võimalusi lõõgastuda ja puhata.

Teiseks on tudengeid, kes peavad toimetulekuks käima tööl. Pole vaja olla geenius, et taibata tõsiasja, et tööaeg tuleb kas õppe- või puhkeaja arvelt. See aga nõrgendab inimese võimet uusi teadmisi omandada ja soodustab kõrghariduse devalveerumist.

Milliseid edukaid otsuseid Maaülikooli üliõpilasesinduse juhina oled suutnud ellu viia? Kuidas tavatudengid tajuvad üliõpilasesinduse tuge?

Demokraatlikus riigis ei saa keegi öelda, et just tema ainuisikuliselt üht, teist või kolmandat tegi. Küll võin kiita EMÜ Üliõpilasesindust selle eest, et oleme teadaolevalt ainus kõrgkool Eestis, kes pakub tasuta üliõpilaspiletit. Ka on meie üliõpilasesinduses võimalik printida ja paljundada ning köita lõputöid odavaimalt Eestis. Oleme võtnud selge prioriteedi kaitsta üliõpilase rahakotti niipalju kui meie võimuses. Lisaks kingime igal aastal kõigile sisseastujatele kvaliteetse teatmik-märkmiku, mis aitab ülikooliellu sisse elada. Olen rahul, et ülikoolis on tänu üliõpilasesindusele välja arendatud toimiv tudengite nõustamissüsteem. Kindlasti olen ka rahul tasapisi paranema hakkava õpikeskkonnaga, sh odavate ja nüüdisaegsete sportimisvõimalustega. Pikka aega on EMÜ Üliõpilasesinduse huviorbiidis olnud  tudengisöökla rajamine, mille suhtes eeloleval sügisel vastust tahame anda. Oluliseks tuleb lugeda igapäevaseid ülikooli otsustusorganeid, kus tudengitel on öelda oma sõna õppeprotsesside väljatöötamisel.

Kas üliõpilasesindustes käib pidev võimuvõitlus praeguse Eesti poliitilise olukorraga sarnaselt või tegeldakse kokkulepete ja kompromisside leidmisega?

Jah, võib ütelda, et osades esindustes käib võimuvõitlus. Halvima näitena võib tuua möödunudaastase Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse, kus enamik koosolekuid kulutati esinduse esimehe valimisele. Kindlasti ei ole üliõpilasesindus koht, kus päevapoliitikat ajada. Tihtipeale on vaieldud selle üle, kas üliõpilasesinduste liikmed võivad kuuluda kuhugi erakonda. Isiklikult pean positiivseks seda, kui mõni kunagine üliõpilasaktivist juhib mõnda erakonda või kuulub omavalitsuse juhtorganisse - tähtis on, et ta seisaks noorte ja üliõpilaste huvide eest. Halb näide on tuua aga Rahvaliidu Tallinna piirkonna juhi käitumisest, kes kunagi, Tallinna Ülikooli tudengiliidrina avalikult kritiseeris erakondadesse kuuluvaid üliõpilaspoliitikuid, aga nüüd ise sellisel kohal istub. Leian, et kes on aktiivne, võib seda olla igal rindel. Tähtis on ausus ja usaldatavus ning tõsiasi, et üliõpilasesinduses ei aeta erakonnaasju.

Kumba tähendab poliitika sinu jaoks: kas on see võimuvõitlus või kompromisside kunst?

Poliitika tähendab minu ideaalis ülisuurt kompromisside kunsti. See, mis toimub aga Eesti poliitikas, ei keskendu mitte alati rahva huvidele, vaid üksteisele ärapanemisele. Tihtipeale jäetakse arvestamata ka opositsiooni parimad ettepanekud. Ometi on kõikide poliitiliste jõudude põhikirjad ja programmid kontsentreeritud elujõulisele Eestile. Ka häirib see, et rahvast petetakse säravate loosungitega, mis võimule saades sootuks unustatakse. Rahva usaldus oma riigi ja oma valitsuse vastu kaob, ning valimisi võetaksegi etendusena nagu Indrek Tarandi Europarlamenti saamist või „Ühtse Eesti" näitemängu. Poliitikas tahaks näha rohkem kompromisse ja rahva huvide kaitsmist.

Häirib ka meedia tegevus ja surve. Inimesed, kes poliitikast väga ei huvitu, ammutavadki oma tõe kas telerist või mõnest ajalehest. Kui nad loevad, et gripivaktsiin on vajalik, siis nad usuvad seda, kui nad loevad, et üks või teine isik on paha, siis nad usuvad ka seda. Kindlasti tahaksin näha rahva suuremat süvenemist poliitikasse - riigis toimiv näitlemine aga eraldab rahva ja võimu teiseteisest.

Kas noored jagunevad Eesti suuremate parteide vahel enam-vähem võrdselt?

Noored on ühiskonna idealistlikem osa. Nende värbamine erakondadesse on vajalik, kuid ma ei pea õigeks, et paljudele nendest räägitakse säravate loosungitega auk pähe, et noor oma hingekirja saada.  Kindlasti häirib mind kui noort kodanikku see, kui paljud uued tulijad osutuvad täpselt samasugusteks nagu „vanad tegijad". Kurb tõsiasi on, et päris kogemusteta noorpoliitikud suudavad kergesti nii mõnegi organisatsiooni maine hävitada, ja see pärsib uute idealistlike noorte pealetulekut.

Miks suurem osa noori jääb poliitika suhtes passiivseks?

Paljud inimesed, sealhulgas ka noored on pettunud Eesti poliitikas ning pigem soovitakse pühenduda isiklikule heaolule, kui võitlusele parema riigi nimel. Kindlasti mõjutab poliitilist passiivsust ka kiire elutempo, mis ei jäta inimestele vaba aega. Valimisi võetakse paljudel juhtudel pigem nagu kohustust.

Millised on sinu tulevikuperspektiivid? Kas näed võimalust, et sinu töö ja pere jäävad tulevikus Eestiga seotuks?

Olen Eestis sündinud, minu esiisad on selle riigi eest võidelnud ja seda maad harinud. Ükskõik kui raskeks ka ei lähe olukord Eesti riigis, tahan jääda just siia, harida neid põlde ja hooldada neid metsi, mis on eesti rahvast aastatuhandeid toitnud.

Küsis Indrek Veiserik

[fotoallkiri]  ARMASTAB OMA MAAD: Silver Kuusik on sidunud tuleviku kodumaaga, ükskõik kui raskeks tulevikus Eestile olukord ka ei muutuks.

Jaga |