Põhjus olla optimistlik

Sageli ma kohtun noortega, kes kõnelevad oma tulevikuplaanidest, mis kahjuks ei ole Eestiga seotud. Ajude äravoolu ohtlikku tendentsi on paremparteid asunud lausa heaks kiitma. Mitmesuguste hinnangute põhjal on Eestist lahkunud 60-200 tuhat tööealist - arste, teadlasi, ehitajaid, mitmesuguste koolide lõpetajaid, peamiselt noori ja ettevõtlikke inimesi, keda on ära tüüdanud kodumaal valitsev väljapääsmatus ja perspektiivitus. Nende seas on ka palju vene noori, kes pole leidnud oma võimetele rakendust, sest neid ei võeta tööle „vale" perekonnanime ja aktsendiga eesti keele pärast. Kõik see sunnib mõtlema mitte üksnes sellest, millist kahju toob kaasa parempoolsete parteide tegevus, vaid meie maa tulevikust üldse.

Eesti Vabariigi kodanikuna ei soovi ma niisuguse olukorraga leppida ja tahan selle parandamisele reaalselt kaasa aidata. Soovin, et mina, mu perekond, minu lapsed elaksid normaalses tsiviliseeritud riigis, et vanuritel oleks kindlustatud vanaduspõli ja nad saaksid korralikku arstiabi. Tahan, et noortel oleks võimalik saada kvaliteetset haridust, et eraettevõtjad võiksid rahulikult ja kindlalt tegutseda kogu ühiskonna heaks. Tahan, et minu riik tõepoolest tegeleks elukvaliteedi tõstmise ja elanikkonna juurdekasvu soodustamisega, hoolitseks laste ja perede eest, eriti juhul, kui lastevanematel on madal sissetulek.

On siin Eestis siis kõik nii lootusetu? Sugugi mitte! Keskerakonna valimisplatvormis on 15 alajaotust, mis hõlmavad kõiki riigi olulisi eluvaldkondi. Neist igaühes on konkreetsed ettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Pole juhus, et Keskerakond seab inimese vajadused esiplaanile. Kõige tähtsam on kindlustada tööga esmajärjekorras kõige probleemsemad elanikerühmad - noored ja mitte-eestlased - ning kergendada töötute olukorda. Seda võib saavutada ettevõtluse stimuleerimiseks tingimuste loomisega ja uute töökohtade tekitamisega, aga ka üleriikliku sotsiaalsete töökohtade programmi vastuvõtmisega.

Majanduskriis tuleb ületada. Meie maa on loodusressursside poolest vaene, seepärast on tarvis  maksimaalse tõhususega kasutada inimressurssi ja oma tugevaid külgi. Me uinutasime end kaunite juttudega „tiigrihüppest" infotehnoloogias. Tõepoolest, sel alal oleme saavutanud tulemusi. Aga teisedki ei seisa paigal. Eesti geograafilise asendi plusse on meie valitsejad lausa häbitult ignoreerinud. Omades nii suurt turgu oma idapiiri taga, võime vaid kadestada, nähes, kuidas põhja- ja lõunanaabrid seda endale haaravad.

Eestile võiks heaks eeskujuks olla Singapur. See riik tekkis pärast Briti  impeeriumi kokkuvarisemist, pärast aga pääses Malaisia võimu alt; teisel pool oli niisama agressiivne Indoneesia. Aga selle täiesti loodusvaradeta ning  erinevatest rassidest ja eri uskudest elanikega riigi juhid suutsid pakkuda oma rahvale arengutee. Riigist sai rahva liitlane - ta aitas seal, kus inimesed ise toime ei tulnud, ja andis teenimisvõimalusi neile, kes tegutsesid oma maa hüvanguks, maksimaalselt kasutades inimeste loomingulist potentsiaali ja riigi geograafilist asendit.

Mis on sellest riigist nüüdseks saanud? Singapur on teinud suure hüppe, pääsedes kolmanda maailma vaeseimate riikide hulgast arenenud riikide hulka, ja tal on suurepärased suhted kõigi riikidega, kellega on kasulik suhelda. Singapuri kauaaegse peaministri Lee Kuan Yew kogemus on saanud krestomaatiliseks - ta suutis konsolideerida ühiskonna, osavalt ühendades  sotsiaalseid meetmeid turumajanduslikega. Kahju, et Eesti parempoolsed erakonnad seda kogemust ignoreerivad.

Meil võiksid olla hoopis tõhusamad suhted mitte üksnes Venemaaga, vaid ka Hiina, India ja Brasiiliaga, kellede majandus on maailmas perspektiivikamate hulgas. Meelitades investoreid mitte üksnes euroga, vaid ka pragmaatilise poliitikaga, suudaksime saada mitte üksnes aknaks Euroopasse, vaid ka sillaks Euroopa, Venemaa ja Aasia vahel.

Olen olnud ja jään paadunud optimistiks. Usun, et vaatamata Keskerakonna pihta käivale mustamiskampaaniale on Eesti rahval piisavalt talupoeglikku tarkust ja enesesäilitamisinstinkti selleks, et valida oma riigile uus arengutee.

KESKMÕTE: Lahkujate seas on palju vene noori, kes ei ole leidnud rakendust, sest neid ei võeta tööle „vale" perekonnanime ja aktsendiga eesti keele pärast.

DENISS BORODITš

Keskerakonna juhatuse liige, Tallinna abilinnapea

Jaga |