Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Riigikogus algas uus kooliaasta

TOOMAS VAREK,      15. september 2010

Koolilapsed alustasid äsja uut kooliaastat. Mõnel oli tegemist esimese kohtumisega koolimajas oma klassijuhatajaga, kuid paljude jaoks oli järjekordne algus korduv sündmus, millest on aastate jooksul saanud sügise lahutamatu osa. Mina olen Riigikogu töös osalenud kolm koosseisu. Kui võrrelda seda koolieluga, siis on mul justkui läbitud algkool, põhikool ja sel sügisel algab gümnaasiumi viimane poolaasta. Naljaga pooleks öeldes: paras aeg mõelda lõpueksamite ning ülikooli peale.
 

s153 

Mina olen Riigikogu töös osalenud kolm koosseisu. Kui võrrelda seda koolieluga, siis on mul justkui läbitud algkool, põhikool ja sel sügisel algab gümnaasiumi viimane poolaasta. Naljaga pooleks öeldes: paras aeg mõelda lõpueksamite ning ülikooli peale.
Õnneks või kahjuks Riigikogu koosseisu lõpus eksameid ei sooritata, kuid sobilik on ikka teha toimunust kokkuvõtteid.

Elu Eestis on oluliselt raskemaks läinud. Viimase kahe aasta jooksul on majanduskasv olnud negatiivse trendiga ehk tegemist on olnud majanduslangusega. Kahju, et valitsus on majanduslanguse põhikoormuse asetanud eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste õlgadele. Kuidas muidu seletada käibemaksu-, maagaasiaktsiisi- ja kütuseaktsiisi tõusu? Kõik need kaudsete maksude tõusud on kinni maksnud inimesed oma rahakotist. Käibemaksu tõusu mõju näeme igal poeskäigul oma ostutšekil.

Maagaasiaktsiisi suurenemist näeme talvistel küttearvetel. Kütuseaktsiisi tõusu mõju tunneme kõik, olenemata sellest, kas omame autot või mitte, sest aktsiisi tõus tõstis transpordikulusid ning need on sisse arvestatud iga kauba või toote hinnasse.

Eesti on majanduskriisi üle elanud suurelt jaolt tänu Euroopa Liidu struktuuritoetustele, mitte valitsuse tegevusele. Valitsuse tegevus on igati vähendanud sisetarbimist ning seetõttu ka maksude laekumist. Tänu struktuuritoetustele on üldse viimastel aastatel Eestis investeeritud projektidesse. Meile eraldati aastatel  2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist vahendeid 12,5 miljardi krooni ulatuses. Aastatel 2007-2013 on Eestile ette nähtud kasutamiseks struktuuritoetusi 53,3 miljardi krooni ulatuses, millest toetuse saajatele tehakse väljamakseid 2015. aasta lõpuni. Hetkeks on sellest kohustusi võetud 71% ulatuses ning väljamakseid tehtud 20% ulatuses.

Seega on alust arvata, et Euroopa Liidu praeguse eelarveperioodiga ette nähtud raha saab enne perioodi lõppu otsa. Iseenesest on seda õige kasutada just nüüd, kuna see stimuleerib tarbimist. Kuid mida me teeme 2012. ja 2013. aastal? Tulevikku silmas pidades on veelgi olulisem mõelda sellele, et mis saab Eestist siis, kui muutume toetuse saajatest toetuse andjateks.

Huvitav päevakorda kerkinud teema on ka laenud ja reservid. Valitsusel on plaan võtta defitsiidis riigieelarve täitmiseks ning investeeringuteks tuleval aastal laenu kuni kümme miljardit krooni.

Samas teatas IRL-i esimees Mart Laar eelmisel nädalal, et peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõtte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta. Ilmselt on siin tegemist lihtsalt valimispropagandaga. Laen ei ole iseenesest halb mõte, kuid seda oleks ju võinud võtta ka varem. Mida aga ei tohi teha, on laenust jooksvate kulude katmine. Näib aga, et just seda valitsus varsti ilmselt teeb.

Erakorralises pensionireservis oli 31. detsembril 2007. aastal 6,1 miljardit krooni. Tänaseks on sellest saanud Ansipi valitsuse juhtimisel täpselt ümmargune null. Seejuures 31. mail 2010 oli reservis veel 250 miljonit krooni ja kuu aega hiljem puhus seal vaid tuul. Ei tahaks mõelda, milline oleks olukord, kui Keskerakonna valitsuses olemise ajal 2006-2007 ei oleks pidevalt reservidesse raha suunatud.

Kui abituriendil on riigieksamid, mis annavad tema teadmistele hinnangu, siis Riigikogu liikmete tegevusele antakse hinnang valimistel. Seal saab rahvas öelda, kas prioriteediks peavadki olema positiivsed numbrid paberitel või elanikkonna heaolu reaalne kasv. Alati on olemas alternatiiv. Kui öeldakse, et seda ei ole, siis kas alternatiivi ei osata, ei taheta või ei suudeta otsida.

Tänasele valitsusele pakub alternatiivi Keskerakond. Meie usume endiselt, et inimene on olulisem kui number paberil. Meeldib see kellelegi või mitte, kuid fakt on, et alati, kui Keskerakond on võimul olnud, on Eestil ka hästi läinud.

TOOMAS VAREK, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees

 

KESKMÕTE:   Erakorralises pensionireservis oli 31. detsembril 2007. aastal 6,1 miljardit krooni. Tänaseks on sellest Ansipi valitsuse juhtimisel saanud täpselt ümmargune null.

 



Viimati muudetud: 15.09.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail