Jäik õigus, riiklik järjepidevus ja sundüürnike korteri küsimus

18. jaanuar 2006


Eile, 17. jaanuaril arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon taas baltisaksa ümberasujate varaga seonduvat. Probleemil on pikk ajalugu, mille meenutamist tänane Kesknädal alustab.

Mullu sügisel tõusis baltisaksa 15 aastat lahenduseta püsinud ümberasujate varasse suhtumise küsimus kahel korral Riigikogu saalis kõne alla. 29. septembril pöördus isamaaliitlane Peeter Tulviste õiguskantsler Allar Jõksi poole küsimusega omandireformi § 7 lg 3 asjus. Üle kolme aasta tagasi, 28. oktoobril 2002. aastal tunnistas Riigikogu selle lõike põhiseadusega vastuolus olevaks ja kohustas seadusandjat viima selle sätte kooskõlla õigusselguse põhimõttega.
Asi pole kuhugi liikunud. Tulviste küsiski, kas õiguskantsler näeb reaalset võimalust, kuidas Riigikogu saaks patiseisust välja tulla? Jõks vastas, et tema käed jäävad poliitikute sundimiseks lühikeseks.
23. novembril kurtis Liina Tõnisson peaminister Andrus Ansipile, et Keskerakonna toetajad helistavad talle ja küsivad, kui kaua seisab lahendamata Saksamaale lahkunud ümberasujate vara probleem. Ansipi ja Tõnissoni vahel puhkes poliitiliselt nauditav dialoog, mida huvitatud võivad lugeda Riigikogu stenogrammist. Ansipit refereerides: kõikidele nendele, kes on Eestist ümber asunud või kes olid Eesti Vabariigi kodanikud seisuga 16. juuni aastal 1940 ja kellelt on vara õigusvastaselt ära võetud, tuleb see vara tagasi anda.
Kuid peaminister tunnistas, et Keskerakonna ettepanek on teistsugune. Ansip selgitas, et konflikt ei ole üksikisikute, Ansipi ja Savisaare, ega ka mitte üksnes erakondade vahel, vaid „me esindame kõiki erinevaid huvigruppe ja konflikt on huvigruppide vahel".
Seepeale erutus riigikogulane Sven Mikser, kellele mõte huvigruppidest parlamendisaalis tundus vastuvõetamatu. Ta märkis, et ilmselt on tegu peaministri keelevääratusega, ja ta loodab, „et peaminister esindab n-ö õiglast lahendust, mis vastab Eesti seadustele ja rahvusvahelisele õigusele" ega esinda siin mingisugust huvirühma.
Ansip jäi siiski endale truuks, et ta ei vääratanud, ja ütles teemat lõpetades: kõik erakonnad esindavad erinevaid huvigruppe. „Praegusel juhul," nentis valitsusjuht, "on selgelt vastandumas jäik õiguslik printsiip, riigi järjepidevuse printsiip, ja samas sundüürnike konkreetsed korteriprobleemid."
Detsembris võttis küsimuse uuesti üles Riigikohus. Jaanuaris arutavad teemat parlamendipoliitikud. Keskerakonna fraktsioon käsitles ümberasujate probleemi 11. jaanuaril, Res Publica 16. jaanuaril, Rahvaliit on meedias sõna võtnud. Kuumad debatid on ees veebruaris.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)