Iseseisvuspäeva meeleolu Eesti lipu õnnistamise linnas

Täna tuntakse Otepääd talvepealinnana ning mitme rahvusvahelise hõnguga suursündmuse toimumiskohana. Alles sel nädalavahetusel peeti ju suurejoonelist Tartu maratoni. Paraku on sügava kultuuri- ja spordiloo ning mitmekülgse seltsielu poolest tuntud Otepää viimasel ajal atraktiivsete ja rahvarohkete ettevõtmiste poolest vaesemaks jäänud. Kohalikud elanikud tajuvad hääbumist ka igapäevaelus.

Edgari trahterisse!

Üks koht Otepääl keha kinnitamiseks on Edgari trahter. Siin kohtame toitlustuskoha ja samanimelise külalistemaja loonud emafirma OÜ Otepää Lihatööstus rajajat ja eestvedajat Maie Niitu.

Suvel seitsmekümne viieseks saav proua Maie (loodetavasti ta ei solvu vanuse avalikustamise peale) palub jätta kõrvaliseks faktid, et ta on valitud Aasta Emaks ning pälvinud teisigi tunnustusi. Küll hakkab ta murelikult rääkima elust kodulinnas, täpsemalt - nüüdses vallakeskuses, ja selle ümbruses.

„Otepääl jääb järjest ära meie kodupaigale kuulsust toonud sündmusi. Enam ei peeta Pühajärve ääres järvepidu ehk Beach Party't, kus ehk mõned noored tõesti liigselt ülemeelikult või seadusekuulmatult käitusid. Massiliselt kalastamishuvilisi kokku toonud „Kuldkala" kolis Viljandisse. Kõige rohkem kahju on aga suusatamise maailmakarikaetapi ärajäämisest. Tunne on selline, mis tekib siis, kui kodus on üks tuba tühjaks jäänud," kirjeldab Niit.

Maailmakarikaetapi ärajäämist on põhjendatud tippsuusatajate puudumisega tänases Eestis. Otepää vallavolikogu liige Jaanus Raidal ei pea seda õigeks. „Ei tohi unustada, et kui 1999. aastal Otepääl maailmakarikaetappi läbi viima hakati, puudusid Eestis ka tippsuusatajad. Andrus Veerpalu alles alustas pjedestaalile tulekut.

Arvan, et suusatamise maailmakarika ärajäämises on põhiline osa dopinguprobleemidel ja vajakajäämisel suhtlemises Rahvusvahelise Suusaföderatsiooniga (FIS). Kindlasti olnuks suhtekorralduses rohkem võimalusi ka paikkonna kohalikul võimul," ütleb Raidal, kes aastail 1989-1993 oli Otepää linnapea. Ta on juhtinud ka linnavolikogu, olnud vallavanem ja vallavolikogu esimees. Praegustes omavalitsuspoliitilistes oludes kuulub Raidal opositsiooni.

Elanikke ja firmasid jääb vähemaks

„Ei saa öelda, et Otepääl midagi ei toimu. Teatud tegevus käib, kuid erinevates valdkondades on tunda vaibumismärke. Sarnaselt enamiku väikelinnadega väheneb elanike arv. Registris on elanikke 4150, tegelikult elab neid Otepääl vaid 3700 ringis. Mõnigi on austusest sünnikoha või vanemate vastu end siia sisse kirjutanud, kuid mujale elama ja tööle asunud. Nii väheneb ka kohalik tulubaas," räägib keskerakondlasest Maie Niit. „Meie linnas on uksed sulgenud mitu väikeettevõtet. Iseäranis suur tagasilöök on Swedbanki ja SEB panga kohalike kontorite kinnipanemisest," kinnitas ta.

Otepää vallavolikogu liige, insenerihariduse ja mitmekülgse töökogemusega Rein Vikard ning tegus kaasalööja kohalikus elus, noorte suusatreener Uno Kikkas peavad pangakontorite sulgemist üheks põhjuseks, miks Otepääle ja ümbrusesse on hakanud tulema vähem turiste Eestist, erinevatest välisriikidest ja mõistagi ka Venemaalt. „Turistid ja puhkajad soovivad ju raha vahetada, milleks nüüd on tarvis sõita Tartusse või Valka," jutustavad nad.

Muide, Vene turistidele võiks Otepää magnetiks olla ka seepärast, et siin on sündinud ja õppinud idapoolse suurriigi rahva jaoks üks kuulsamaid eestlasi, nimekas teleajakirjanik Urmas Ott, samuti tuntud suusatajad Koltšinid.

Pähklitest ja oravatest

Tänast Otepääd kutsuti sama nimega ka muistses, ristisõdijate vallutuste aegses ehk, teatud uudse ajalookäsitluse järgi, Euroopasse integreerumise eelses Eestis. Selle nime andis tagasi Eesti Vabariigi valitsus 1922. aastal, kui Nuustaku alev sai Otepää aleviks. Paiga saksapärane nimi on olnud Nusstag ja venepärane Nustago. Legendi järgi on see nimi tulnud Nuustaku Reinult, kes kord aastas ühel päeval kõik teoorjad mõisnikule pähkleid korjama ajas. Nimelt oli muistse Otepää linnuse kohale kasvanud pähklimets.

Pähkel viib mõtted hoopis oravale ja orav tänapäeval omakorda Reformierakonnale. See partei ja selle üks kohalikke eestvedajaid, praegune vallavolikogu esimees Aivar Nigol on Otepääd erinevates võimukombinatsioonides valitsenud ligi paarkümmend aastat. Opositsionäärid Jaanus Raidal, Rein Vikard ja Uno Kikkas peavad rivaalide pikaajalist võimulpüsimist üheks paikkonna stagnatsiooni põhjuseks.

„Kohalik omavalitsus võiks rohkem tähelepanu pöörata ettevõtlusele. Siinne ajaleht Otepää Teataja ettevõtlusteemat peaaegu ei kajasta. Vallavalitsuses võiks töötada ametnik, kes tegeleks ettevõtjatega suhete korraldamisega," arvas firmajuht Maie Niit.

Vestlusringis tehakse juttu volikogu revisjonikomisjoni tegevuse pärssimisest, Otepää gümnaasiumi väidetavast äritegemisest õpilaskoduga - koolijuht olevat oma rahakoti suurendamise huvides majutusteenust pakkunud.

Raidal nimetab raharaiskamiseks juurdeehitust Sihval asuvale Otepää valla lasteaiale. Tema arvates olnuks lasteaia jaoks piisavalt ruumi ka samas külas asuvas Pühajärve põhikoolis.

Kostab arvamusi, et mõndagi juhtumit uurivad Otepää vallas keskkriminaalpolitseinikud, aga jäägu see temaatika käsitlemiseks siis, kui kahtlustatavate süü või süütus kohtus selgunud.

„Tulin Otepääle tagasi, kui Eesti Vabariik taastati. Soov oli siin midagi korda saata. nüüd on aga tunne selline, et peaks midagi ropult ütlema," ei saanud Vikard pahandamata jätta.

Omavalitsusdemokraatia väärikusest ja väärtusest

Raidal juhtis tähelepanu ka ebaeetilisusele kohaliku võimu teostamises. „Praegune vallavolikogu aseesimees Peeter Holts sai volikogusse minu kogutud häältesaagiga, hiljem läks ta aga üle minu vastaste poole. Minu arvates peaks tal jätkuma ausust ja mehisust sellise altvedamise või lausa poliitilise kaabakluse tõttu vallavolikogust lahkuda."

„Olen Otepää poliitilise eluga kursis alates taasiseseisvumisest. Seadsin oma missiooniks see paik kolkalinna seisundist välja aidata ja püüan sellele jätkuvalt pühenduda, ehkki olen oma kodulinnas praktiliselt töötuks jäänud," märgib Raidal, kelle mõtted ja teod on erinevaid arvamusi tekitanud, kuid kes kahtlemata on üks karismaatilisemaid tegelasi Eesti omavalitsuspoliitikas.

„Omavalitsustel on vaieldamatult väärikas koht Eesti riigi arengus. Öeldakse, et Tallinnat valitsetakse nagu riiki, kuid ehk ongi see just õige omavalitsusdemokraatia," arutles Raidal.

Jutt Tallinnast viib paratamatult mõtted sealsele linnapeale, kes mõnede spekulatsioonide järgi olevat ka inspiratsiooniallikaks Otepää lihatööstuse nimele. „Tegelikult arutasime nimeküsimust enne firma asutamist ja kaalusime mitut nime. Siis leidsime, et hea kuvandiga nimi on Edgar, millest pidavat kajastuma tegutsemine rasketes olukordades, kuid siiski arenemine ja püsima jäämine," selgitab Otepää majanduselu nooruslik grand old lady Maie Niit.

Portaalist „Nimeseletaja" võib leida sedagi, et nimega Edgar kaasneb oskus rikkusega ümber käia, suuremeelsus ja agressiivsus töös.

JAAN LUKAS, ajakirjanik

[fotoallkirjad]

NÄEB PUUDUSI: Otepää vallavolikogu liige Rein Vikard on üks neist, kellele põhjustab pahameelt suursündmuste ärajäämine Otepääl.

ENDISELT HEAS VORMIS: Otepää opositsioonipoliitik Jaanus Raidal arvab, et omavalitsus peabki olema justkui "riik riigis".

OLULINE MAJA: Raekojas ehk vallavalitsuse hoones võetakse vastu talvepealinna tähtsamad otsused.

LASTE HEAKS: Pühajärve lasteaed, mille juurdeehitust vallavolikogu opositsioon asjatuks raharaiskamiseks peab. Raidali arvates olnuks lasteaia jaoks piisavalt ruumi ka Pühajärve põhikooli majas.

Fotod: Johannes Haav

Jaga |