Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kesknädala küsitlus: “Kes sa oleksid olnud, kui Eesti poleks taasiseseisvunud?”

22. august 2007


Malle Kobin (55)
Eesti Kasuperede Liidu juhatuse esimees, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige, Hiiumaa Lastefondi juhataja, Hiiumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Käina vallavolikogu liige

Kuna olin hariduselt lasteaiakasvataja ja tollase Putkaste sovhoosi lasteaed oli lapsi täis, siis arvan, et... oleksin praeguseks juba viis aastat pensionil olnud. Siis sai ju viie lapse ema 50-selt pensionile, ja minu viies laps, Maria sündis 30. augustil 1990.
Usun, et oleksin olnud aktiivne pensionär ja elanud tavapärast maainimeseelu, midagi erku poleks olnud. Praegu on laudas üks lehm, siis aga oleks neid kindlasti palju olnud.
Ja ega mingit kogemust maailma näha poleks olnud, poleks vajadust olnud keeli õppida ning mingit karjääri selle sõna heas mõttes poleks teha saanud.

Helja Kaptein (50)
Käina Gümnaasiumi huvijuht, KE Hiiumaa piirkonna juhatuse liige

Ilmselt oleksin tegelnud nagu praegugi kultuuritööga, kuigi suunitlus olnuks väga ühene.
Mul on siiani meeles, kuidas parteikomiteest tuldi kultuurimajja kontrollima, kuidas lähevad ettevalmistusd armee ja sõjalaevastiku aastapäeva tähistamiseks. Meil oli aktuseks kujundatud lillepottidest muster, kus valged ja punased alpikannid. Üks valge tuli punasega ära vahetada – ei olnud õiges kohas. Oligi nii, et ise nad ei jaganud mitte midagi, aga sisulist tööd hindasid ja juhendasid.

Ants Vahtras (54)
fototeenuste firma „Pildikoda" omanik, KE Hiiumaa piirkonna esimees, Kärdla linnavolikogu liige

1991. aastaks oli meil aasta juba olnud erafirma „Hiiu Koda", mis tegeles algul näituste korraldamisega, kuid ka põhiliselt ajalehepaberi müügiga ja – nagu see aeg siis oli – müüsime teksaseid, suhkrut, värvitelereid, ühesõnaga: kus mingi nishsh tekkis, sinna „lendasime peale".
Arvan, et oleksin ikka eraettevõtja olnud, sest ega neist putshistidest ei tea ju tänapäevani, mismoodi see elu oleks edasi läinud – ainult ühe pressikonverentsi nad ju korraldasid. Tol ajal räägiti ka mingitest „nimekirjadest" ehk inimestest, keda tulnuks välja saata. Vaevalt et mina sinna kuulusin või oleksin kuulunud.
1989. aastal näiteks lendasime läbi Moskva külla oma sõpruskommuuni Norrtäljesse.
Arvan, et see on üsna suur spekulatsioon: et mis siis oleks siin olnud... Sest ega Venemaa polnud ka enam see ja liikus ikka väga pikkade sammudega edasi.

Arnold-Aare Kivisikk (54)
sotsiaaltöötaja, Kärdla linnavolikogu liige

Usun, et vangist oleksin ehk juba väljas... Sest minusugune teisitimõtleja oleks kindlasti mingiks ajaks ühiskonnast eraldatud.
Kindlasti poleks ma saanud kuuluda ka ühtegi omavalitsuse volikogusse ja igasugune ühiskondlik-poliitiline tegevus oleks mulle keelatud olnud.
Ilmselt oleksin olnud lihttööline, seda mitte ka linnas, vaid kusagil maapiirkonnas.

Heli Kõrv (47)
müüja, KE Hiiumaa piirkonna juhatuse liige

1991. aastal sündis poeg, nõnda et 20. augustil olin lapsepuhkusel. Töötasin polikliiniku registratuuris. Ei oska öelda, kui palju putshi õnnestumise korral oleks minu elu muutunud. Kindlasti aga poleks vanem poeg saanud Soomes ülikooli lõpetada ja tema võimalused võrreldes praegusega oleksid olnud perspektiivitud.
Mäletan, et meil külas olnud norralased lahkusid just 19. augustil ja neil olid kaastundest pisarad silmas.
Samas aga, kui mõelda sellele, kuidas praegune valitsus oma rahvaga käitub: kui suur see vahe siis ikka oleks? Vene korda sai salaja kiruda, praegust küll valjusti, aga kasu pole sellest ikka midagi.

Toivo Pruul (53)
pedagoog, Kärdla linnavolikogu liige

Olen sellele mõelnud. Olin siis linnavolikogu liige. Olen kindel, et kui vanaisa saatuse järgi võtta, kes Kaitseliidu rühmaülemana ära viidi ja kohe maha lasti, oleks minu saatus sama olnud.

Punast minevikku mul polnud, ja olekski ilmselt täie rauaga antud.
Putshistid oli ju kompartei see tiib, kes raudselt vana tagasi tahtis. Miks oleks pidanud nende meetodid erinema sellest, mis tehti 1937. aastal Venemaal või 1941. aastal Eestis? Väidetavasti olid Haapsalus lennukiangaarid juba märgitud, kuhu hiidlased toimetada.
Arvan küll, et minul poleks mingit lootust olnud.


Viimati muudetud: 22.08.2007
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail