Noppeid veebikajadest Märt Sultsi kirjutisele „Peaminister sundüürnikest ei hooli“ (Kn 8.11)

15. november 2006


Lapsevanem
Kuidas vastaks härra direktor Sults õpilaste küsimustele: Miks on ühe lapse vanematel õigus saada riigilt 4,5-miljoniline korter, teisel vaid 1-miljoniline individuaalelamu krunt ja kolmas pere ei pea saama isegi 13 aasta pikkust soodusüüri?

Lapsevanemale
Sest selle jagamise mõtlesid välja Laar, Hallaste, Kama ja Hänni ehk Isamaa ja sotside parempoolne liit. Välis-Eestist saadi raha ja tehti selle eest omanikud. Põliselanikud, päriselanikud ja Siberisse küüditatud jäid ilma, sest elasid vanades majades. Niisiis Laar küttis kõik väliseestlastele ja venelastele, aga Keskerakond üritab Eesti maksumaksjatest keskklassi teha ja seepärast püüab kortereid ka eestluse säilitajatele anda - neile, kelle eest võitleb ka Märt Sults.

trussikule
Kui "omandireform" saigi alguse Savisaare valitsuse ajal, siis ei maksa unustada, kui palju on parandusi-täiendusi on hiljem saanud saanud ORAS ja muud asjakohased seadusaktid (mõnikord küll tundub: seadusetusaktid). Nende abil on "omandireformi" ideoloogia täielikult moonutatud ja paigast ära väänatud. Samas on aga mugav näpuga näidata: Savisaar tegi! Tuletagem meelde kasvõi "Petlema tädi seadust"! Kogu see "omandireform" on üleni häbiväärne, ja nüüd tahetakse seda veel häbenemisväärsemaks teha.

Trussik
Loomulikult on asja täiendatud. Palju neid kehtivaid seadusi siis ikka on, mida täiendatud poleks. Kuid, nagu ma saan aru, tahad väita, laarlased on omandireformi aluste seaduse alustalasid muutnud oma parandustega. Kui praegune seis oleks risti vastupidine algsega, oleks seadust ennast ammu muudetud. Ei ole üleliia arukas seda viimast seadusemuudatust Laari kaela ajada. Ettekirjutuse tegi ju Riigikohus ja parlament pidi asja põhiseadusega kooskõlla viima.

Käremeelsuse vastane
Äriga tegeleva inimese silmis ei ole erilist vahet sundüürnikul ja mõnel teisel unistajal, kes ei taibanud 1990-tel kortereid, maju või maad osta. Tagastamise aastail maksis väike korter Valgas 8000 kr., Tartus 25000 ja Tallinnas 50000 kr.. Ärimees tunneb muidugi kaasa neile, kes siis endale uut kodu ei soetanud ja kahetseb ka ise, et rohkem kinnisvarasse ei investeerinud, kuid ta ei pea vajalikuks hilinejatele tagantjärele mitmemiljonilisi kingitusi teha. Vastupidi, ettevõtluse stimuleerimise seisukohalt oleks isegi vale kompenseerida eraisikute majanduslikke valearvestusi. Reformierakonnas levinud majanduslikult kaine mõtlemine ja asjade nägemine ärilises kontekstis ei võimalda reformaritel sundüürnike küsimust omaette probleemina isegi mitte vaadelda. Seega tuleks sundüürnikel arusaajaid majandusinimesi otsida pigem seni põlatud Isamaast ja Respublicast, sest neis erakondades on emotsioonidel ja ajaloolisel kontekstil oluline koht. Kui elutargad ärimehed toetavad valimiste eel kõiki erakondi, siis võiksid ka sundüürnikud kasutada valimiseelset aega eelkõige oma huvides ja mitte lasta end siduda vaid ühe erakonna vankri ette. Sundüürnike küsimus on emotsionaalse taustaga majandusküsimus ja selle politiseerimine on olnud kahjulik nii sundüürnikele kui õigusjärgsetele omanikele. Sultsi piketi taolised ekstreemsused toovad sundüürnikele vaid vaenlasi juurde, aga vaja on hoopis liitlasi.

Majaomanik
Kas linnavalitsus tahab tegelikult sundüürnike probleemi lahendada ja mitte vaid nende hääli enne valimisi jahtida? Sundüürnikud on enamasti vanemad inimesed, kellele on suht lihtne piketikeste jms lokkulöömisega kärbseid pähe ajada. Õige oleks muuta linna poolt jagatavate korterite jagamise alused ja skeem avalikuks ja läbinähtavaks teha. Kas tõesti pean ma hakkama vanainimest kiusama ja välja viskama, et ta linnalt korteri saaks?

Vabaturg
Taust, mis teeb nii tagastamise üldiselt ja eriti ümberasujate vara saatuse problemaatiliseks, on ülisoodsa hinnaga erastamine kasutajaile. Kui kortereid ja maad oleks saanud ja saaks praegu vaid turuhinnaga osta, siis ei oleks tekkinud mingit ebaõiglust ja nurinat. Ka mittetagastamist taluksid taotlejad kergemini, kui nende kunagine kodu müüdaks oksjonil lastehaiglale vajaliku aparatuuri ostmiseks, mitte ei kingitaks teistele eraisikutele. Soodushinnaga erastamine on kohutaval kombel rikkunud eesti rahva arusaamist õigusest, õiglusest ja varast. Omandi idaeuroopalik erastamisviis lähendas meie maailmavaadet selle piirkonna rahvaste omale palju enam, kui terve pikk nõukogude periood.

Arvaja
Erika Erikast kirjutas: "Keskerakonna algatusel renoveeritud esimestesse munitsipaalmajadesse jagas keskerakondlik Põhja-Tallinna linnavõim kortereid eelkõige Lasnamäe vanema poolt välja tõstetud lasnamäelastest üürivõlglastele. Need ei maksnud sealgi üüri ja nende nimekiri rippus algul avalikult väljas. Kas see oli juhus?" Aga kellele siis oleks tulnud munitsipaalkortereid jagada, kas uusrikastele? Ja mina arvan, need inimesed, kes munitsipaalkortereid abivajajatele jagavad, on targemad nendest inimestest, kel ei ole vastavat eriharidust.

Erika Erikast
Munitsipaalkortereid oleks algusest peale tulnud jagada eelkõige sundüürnikele, kes teatavasti ei ole kellelegi võlgu ja ei ole ise kuidagi süüdi neid tabanud õnnetuses. Üürivõlglaste ja endiste vangide kohta seda öelda ei saa. Sundüürnikud ei ole kuidagi ära teeninud ka eelmainitud "sotsiaalselt lähedasi" naabreid. Mis korterijagajate eriharidusse puutub, siis tahaks küll teada mitu neist on sotsiaalhoolekannet tudeerinud ja miks korterijagaja peab olema kriminaalõigusele spetsialiseerunud jurist või kogenud kinnisvaramaakler.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)