Ühistegevuse võidukäik paratamatu

URMAS LAHT,      23. oktoober 2002


Ma ei suuda tõsiselt võtta Euroopa Liidu pooldajate juttu, kui nad jätavad kõrvale ühistegevuse kui ühe olulisema euroopaliku põhimõtte. Euroopa riikides on majanduslik ühistegevus hästi arenenud just tänu riigi toele. Eesti riik on teinud ühistegevusele küll mõne finantssüsti, mis ei ole aga piisavalt läbimõeldud.

Tsiviliseeritud ühiskonnas tunneme pidevas globaliseerumise protsessis üha suuremat vajadust toetada ühistegevust kui inimkonna suuremat omaabi vormi. Kuigi ühistegevust võib rakendada mitmes valdkonnas, on meile arusaadavam, kui kõneleme ühistegevuse majanduslikust tulukusest. Eesti on ühinevas maailmas kaduvväike osa nii majanduse kui ka elanikkonna poolest. Väike riik suudab tähelepanu võita vaid üksikute esile tõusvate otsustega. Kogu riigi puhul aga saame välja tuua kolm olulisemat valdkonda, mis kõik on majandus- ja kultuurielu arenguks olulised.

Kultuuriline ja sotsiaalne ühistegevus edenevad

Majandusliku ühistegevuse kõrval on olulised ka kultuuriline ja sotsiaalne ühistegevus. Eesti taasiseseisvuse üks võtmerolli omav ühistegevuse näide on kultuuriline ühistegevus, kus euroopalikku mõtet kanti hästi edasi meie laulu- ja tantsupidude kaudu. Selline väga tugev soov tegutseda ühistegevuslikke põhimõtteid järgides, andis suure tõuke taasiseseisvuse kättevõitmisel. Loen seda meie riigi ja rahva eelmise sajandi ühistegevuse suurimaks saavutuseks.
Teine ühistegevuse suund on sotsiaalne ühistegevus. On ju riigil kindel eesmärk ühtlustada meie seadusandlus Euroopa põhimõtetega. Kuid just Euroopa riigid on pidevalt ühistegevust toetanud. Sotsiaalse ühistegevuse tähtsust on tõestanud kolmanda sektori väga kiire esilekerkimine dialoogi ja massimeedia kaudu. Aruteludest peaksid osa võtma kõik ühiskonna grupid. Sotsiaalne ühistegevus peab suurenema just järgneval kümnendil - loodetavasti selleks ajaks jõuame selgusele, kuidas minimeerida sotsiaalset ebavõrdsust. Just sotsiaalse ühistegevuse kaudu suudaksime sõnastada võimaliku arengu kiiruse ja ühiskonna prioriteedid.
Sotsiaalse ühistegevuse nurgakiviks on tugev kodanikuühiskond. Sellest arusaamine viib paljude tänaste valuprobleemide lahtirääkimiseni, mis omakorda peaks kulmineeruma ühiskondliku kokkuleppega. Sotsiaalset ühistegevust ei saa kunagi lugeda lõpetatuks, sest ühiskonna pideva arenguga lisandub probleeme, millega peaksime tegelema ja mis varem-hiljem leiavad oma koha seadusandluses. Sotsiaalse ühistegevuse võidukäik on paratamatu. Mida kiiremini arutelu alustame, seda parema tulemuseni lähitulevikus jõuame.

Majanduslik ühistegevus ei taha ärgata

Kolmas ühistegevus on üldsusele arusaadavaim. See on majandusvaldkond. Kahjuks on majandusliku ühistegevuse ärkamisaeg olnud liiga pikk, mis on andnud tõsise tagasilöögi meie riigi majandusele. Kui analüüsida Euroopas ühise majandamise printsiipe, siis on nad tekkinud erinevatel põhjustel, kuid liikunud kindlalt ühes suunas, otsides võimalust pakkuda oma liikmetele paremat teenust. Nii on väikeettevõtjad ühistegevuse kaudu suurendanud konkurentsi kapitaliühingutele. Väikeettevõtjate omaabi vorm on saanud tekkida tänu selle tasuvusele ja riigi oskusele seista oma kodanike ja nende huvide eest.
Riigi ülesanne on ühistegevuse õpetamise korraldamine koolides. See tõstaks ühistegevust hindavate kodanike teadlikkust. Oleks aeg loobuda valehäbist, mis on vanematel inimestel meeles vene ajast, ja võtta üle ühistegevuse euroopalikud põhimõtted. Ma ei suuda tõsiselt võtta Euroopa Liidu pooldajate juttu, kui nad jätavad kõrvale ühistegevuse kui ühe olulisema euroopaliku põhimõtte.
Euroopa riikides on majanduslik ühistegevus hästi arenenud just tänu riigi toele. Tänaseni on Eesti riik teinud ühistegevusele küll mõne finantssüsti, need ei ole aga olnud piisavalt süsteemsed ega läbimõeldud. Riik, kui ta tahab suunata majanduslikku ühistegevust, peaks koos ühistegelike organisatsioonidega välja töötama põhimõtted, kuidas ja mis eesmärkidel ühistegevust toetada.
Mulle tundub, et praegu on liialt ükskõikselt suhtutud ühistegevuse temaatika käsitlemisse. Juba täna on vaja kokku kutsuda ühistegevuse ümarlaud, kus määratletaks eesmärgid ja vajadused vähemalt nendes kolmes ühistegevuse valdkonnas.
Siinjuures ettepanek peaministrile: algatage ümarlaud, kuhu kaasataks teadlased, valitsuse liikmed, Riigikogu, ühistegelike organisatsioonide esindajad. Need inimesed sõnastaksid ümarlaua teemad ning kavandaks ajagraafiku. Meile, kõigile kodanikele oleks aga üldse kasulik, kui teeksime oma riigi arengus rohkem ühiskondlikke algatusi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)