Sõber, mida sa teed?

Võimult eemal olemine tekitas rahutust ja kripeldust nii omade kui ka mitte-omade keskel. Lõpuks hakkas olema vaid lõputu süüdistamine, keerutamine ja kahtlustamine.

Kahju on, kui puudub vajalik tarkus ja mõistlik meel, samuti kannatlikkus. Noored poliitikud süttisid kui tõrvikud meeletust võimuihast. See lasi tõugata teelt kõik väärtusliku. Isegi sõpruse ja austuse; kuni surmasoovini välja.

Rahvas oma enamuses ei lase käest tõde Edgar Savisaare kohta. Teda armastatakse, teada teatakse ja usutakse, teda valitakse, vaatamata autokoorma-suurustele süüdistustele.

Ja nüüd siis otsustas punt noori, võimsaid, energilisi võimule pürgijaid: tuleb teha lõpp tõeliselt tugevale poliitika vundamendile, sest seda nüüd pole enam vaja – meie suudame ja teame, kuidas on parem.

Kui õige peatuks ja mõtleks järele: kas ikka tasuks vana kaevu kinni ajada, kui uus ei ole veel valmis? Kust küll võtate tarkuse ja läbitehtud kogemused ning elu hinnaga kannatuste tuleproovid, mis kandsid endas enneolematuid tulemusi ja põhjalikke võite? Meie ülima poliitikamehe suur tarkus ja ettevõtlikkus tõi tõelise võidu, mida nüüd maha tallatakse ilma ühegi süümepiinata.

Me teeme arulagedaid tempe ajal, kui on tulemas sõda – tormiline ja halastamatu (hiljutine sõnum Jumalalt 30.8.2016 Eesti rahvale), kus saab olema palju valu ja palju hukkunuid (Piiblis: Jakobuse 5, Jesaja 10).

Just nüüd läheks vaja Edgari tarkust ja võimekust toimetulekuks ohtlikult keerulisel ajal. Aga kas ongi seda enam võtta, arvestades tema tervislikku seisukorda, mis on nii ülekohtuselt palju kannatanud talle kurja tegemise tagajärjel?

VALVE SAARMAN, Kesknädala lugeja Valgast

Jaga |