Vaata raevus tagasi!

ARVO HAUG,      27. november 2002


Poliitilise partneri uuenemine on alati huvipakkuv, sest uuenemine on üleküpsenud rahulolematuse tagajärjeks. Mustamise ja luukerede tekitamise lõpetamine, raevu taltsutamine ning viisakuse kui demokraatiailmingu kasutuselevõtt on Keskerakonna poolt alati tervitatud.

Res Publica tekkis rahulolematusest

Ühelt poolt tekkis kartus parempoolsuse kadumise ees ja samas avanes ka võimalus, sest Isamaaliidu ja näo kaotanud Mõõdukate (opositsioonis muutunud pahempoolitsevaks) juhid tegelesid töö asemel kriitikalageda enesekiitmise ja pumppüssist tulistamisega. Ambitsioonikad ja võimekad inimesed, keda suletud sõpruskonda ei tahetud, taipasid mõttekaaslaste eneseimetluse hukatuslikkust ja lõid uue erakonna. See oli väga selge rahulolematuse märk parempoolsetele, kuid seda mõistis vaid Reformierakonna juhtkond. Isamaaliidu ja Mõõdukate juhtkonnad, olles kaotanud reaalsustaju, tervitasid Res Publica (RP) teket, pööramata samas tähelepanu oma ülejooksvale liikmeskonnale ega valijaskonnale.
RP-l oli kolm probleemi. Kust leida sponsoreid ja liikmeid, kes oleks liidriks. Ettevõtjad ja töösturid, kes polnud valitsejatega rahul, suunasid rahavood kerge südamega ringi, hulk parempoolseid möllisid end uude erakonda niisuguse noorusliku entusiasmiga, et RP nooredki osutusid Isamaaliidu "vanadeks". Oleks kummaline, kui esimeheks oleks jäetud Keskerakonna kunagine presidendikandidaat Rein Taagepera või valitud selleks Isamaaliidu endine Tallinna linnapea Tõnis Palts. Õnneks hääldas keegi viimase nime valesti ja kuna ajakirjandus oli juba Juhan Partsi paljastanud kui sõltuvuse kaotanu, saigi ametis olev riigikontrolör partei esimeheks. Täpselt sellist olukorda peab mõõdukas Andres Tarand nii võimatuks (SL ÕL, 20.11.02), et "vähemalt Mõõdukad niisuguses Eestis küll elada ei taha". Rändrüütlitele tehti aga uue erakonna nimega ületrükk ja valijatele hakati sugereerima nende isikute eetilisust ja tulevaste tegude uudsust.

Pettumus uues poliitikas

Esimesed RP praktilised sammud olid üldsusele tõeline pettumus. Raevukas ülalpidamine Tallinna linnavolikogus, diktaatorlikud maneerid, "keskuse" otsuste kohustuslikkus regioonidele, koostöökeelud, lubaduste tühisõnalisus, mis eelkõige kahjustavad RP ennast, annavad indu ja lootust revanðiks nüüd juba nii-öelda vanaparempoolsetele. Katsed Keskerakonnast vaenlase kuju meisterdada viitab relvastuse ühekülgsusele ja väga vanade poliitikavõtete kasutamisele ega varja tegelikku vastuolu. Juba käivat sõda kolme erakonna vahel samade valijate häälte ümberjagamise pärast. Ennustan, et varsti tõstatavad mõttekaaslased küsimused nii Paltsi erastamistehingutest kui Partsi korraga mitme korteri riigilt saamisest. Mõttekaaslaste halastamatu konkurents toob taas kaasa platsi puhastajate liikumise, seekord juba uudselt omade vastu. Pole tarvis teeselda, et oht RP-le tuleneb eeskäijast Keskerakonnast. RP saab jala taha panemisest hoiduda vaid üle õla kiigates.
Kui RP tõesti soovib teha uut poliitikat, siis koostöökeeldude asemel võiks ta hoopis tunnustada tänase võimuliidu tehtud edusamme. Algatuseks oleks seegi midagi uut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)