Eerik-Niiles Krossile ei plaksuta enam keegi

Kui Mihkel lakkus sisse tolleaegset madala kvaliteedimärgiga õlleläga, siis Eerik-Niilese kohta niisugused andmed puuduvad. Või on salastatud. Tema tahtis juba siis saada seltsimees-härrasmeheks. Kõige vingemad härrad olid noorusaja krimifilmides just luurajad. Aga nemad olid salajased, kuni nad kas maha notiti või said hakkama mõne riikliku suurteoga, et siis, ordenid rinnas, saada pensionile saadetud.

Eerik-Niiles oli väga kärsitu poisslaps ja tahtis hoopis ajalehtede veergudele saada. Lõpetanud nõukaaja lõpul ülikooli tollasel menukal erialal – ajaloolasena, asus ta uues taasiseseisvunud Eesti riigis tööle välisteenistusse. Kuidas ta õppis luurekoolis, või kas õppis, sellest loomulikult ei kirjutata Vikipeedias.

Sahkerdamised Angottiga

Laskmisoskustega kelkides näitas Eerik-Niiles Meegomäel kaitseväe lahingukoolis suurt meisterlikkust koos peaminister Mart Laariga opositsioonijuht Edgar Savisaare pildi pihta tulistamisel.

Sellest jäi aga väheseks, sest labased naljad unustatakse ruttu. Oli vaja midagi teravamat.

Eesti Raudtee erastamises osalenud Itaalia petturil Antonio Angottil aitas Eesti piiri ületada just Eerik-Niiles Kross, kes tollal töötas Eesti luurekoordinaatorina. Valenime Tony Massei all ja valedokumentidega tulnud rahvusvaheliselt tagaotsitava Angotti käskis novembris 1999 piirivalvel üle piiri lasta Riigikantseleist  korduvalt helistanud Kross.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile ja ajakirjandusele põhjendas Kross seda tegu Eesti julgeolekuhuvidega. Komisjoni esimees Koit Pikaro nimetas Krossi käitumist ebaprofessionaalseks ning tema väiteid teadlikuks valeks. "Minu isiklik arvamus on, et Kross tuleks edaspidi julgeolekuasutustest ja riigisaladustest hoida väga eemal,” märkis Pikaro. Nii ka tehti.

Tulek poliitikasse

Aga sellest oli kärsitule „nuhile” ikka veel vähe. Riigitööst eemaldamise järel läks Eerik-Niiles jälle välismaale. Ta on nõustanud Moldovat, Ukrainat ja Gruusiat. Ju siis need riigid olid temast rumalamad? Targad nõu ei vaja.

2011. aasta Riigikogu valimistel proovis ta kandideerida Roheliste nimekirjas. Ei õnnestunud saada valituks.

2012. aasta augustis Venemaa soovis Eerik-Niiles Krossi rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada, kahtlustades teda  seotuses kaubalaeva "Arctic Sea" kaaperdamisega 2009. aastal. Interpol teatas: "Palume võtta teadmiseks, et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega."  Kisa kui palju, aga villa vähe.

2013 tahtis Kross saada Tallinna volikokku ja oli IRL-i linnapeakandidaat. Tegi laadanalju jalgrattakäru peal ja lennutas Tallinna linnaruumis drooni, omamata selleks Lennuameti luba.

Krossi meeskond asutas veebilehe edgarsavisaar.ee, kuhu kogus laimavaid kirjutisi oletatavast korruptsioonist Tallinna linnavalitsuses. Veebileht suleti kohtu nõudmisel. Kohus ühtlasi keelas IRL-il kasutada domeeninimesid, mis seostuvad Edgar Savisaare nimega.

Kross  kandideeris ka 2014. aastal Euroopa Parlamendi valimistel, kuid valituks ei osutunud.

Olles vahepeal IRL-ist Reformierakonda üle hüpanud, sai ta 2015. aasta Riigikogu valimistel Urmas Paeti asendusliikmena Riigikogusse. Riigikogu liige ja paadunud liiklushuligaan! Kuidas sellesse suhtuda?

Eesti Päevaleht kirjutas, et kolme aasta jooksul oli Krossi liikluses karistatud 11 korral, kokku ulatusid trahvisummad 2800 euroni. Lisaks sellele  põhjustas ta Pärnus avarii, eirates liiklusmärki "Anna teed".

Kasutades oma lööklauset "Elu ja vabaduse asetamine rahaga ühte valemisse annab alati vale vastuse" on Kross  ka krooniline riigivõlglane, majandades oma mõisat, kus tähtsaid riigiisasid rikkalikult kostitas. Reformierakondlasest riigikoguliikmele Eerik-Niiles Krossile kuuluva Kõue Mõis OÜ mullune majandusaasta aruanne on ikka veel esitamata ning ettevõtte maksuvõlg ulatub 125 967 euroni.

Aastatel 1992–1995 oli Eerik-Niiles Krossi elukaaslaseks ameeriklanna Cynthia Babski, kellega ta elas koos USA-s. Varajagamise asjus kestis Krossi ja Babski vahel pikka aega kohtuvaidlus.

1995. aastast elas ta koos ettevõtja Terje Taaliga, kellest sai abielludes Terje Kross. Abielu lahutati 2008. aastal.

11. augustil 2011 abiellus Eerik-Niiles Kross Tallinna Toomkirikus juba kolmat korda, andes Jumala ees püha vande valge loori all olevale Mary Jordanile. Vanasti oli kiriklik abielu nii püha, et vaid korra sai seda nautida. Aga mis Krossil sellest!

Koostöö EKRE-ga

Nüüd aga jõuame tänasesse päeva. Mõned nädalad tagasi ütles Kross Delfis nii: „Kui Keskerakonna võimult tõukamise hind Tallinnas on koalitsioon EKRE-ga, siis on see võimalik!”

Tõde on selles, et Reformierakond annab juba mitme kuu vältel märku valmisolekust minna pärast valimisi koalitsiooni EKRE-ga. Oravad on rõhutanud seisukohta, et Kuradit on ennemgi aetud välja Peltsebuliga, nagu on meelde tuletanud mitmene eksminister Jürgen Ligi.

Seega siis on oravate võimalikuks kamraadiks näiteks fotol natsitervitusega poseeriv Viimsi kandidaat Karl Songisepp. Või uus Wunderkind Knut Thor Kaur, kes avalikult eitab holokausti. Või Jaak Madison, kes usub, et mustanahalisi võib peksta küll, kui nad just USA mundrit ei kanna. Endine riigikogulane ja praegu riigiametnikuna Euroopa Liidu eesistumise juures töötav homoaktivist Imre Sooäär (Reformierakond) ei välista samuti ühtegi koalitsioonipartnerit.

Vaadake, see pole enam nali, nagu Kanal 2 kodumaine KMD komöödiasari, kus plaksutajad saalis toimivad publikujuhi käsu peale, olgugi et nalja ei ole ollagi. Eerik-Niiles Krossile ei plaksuta enam keegi, sest see mees on oma maine aastakümnete jooksul täielikult ära lörtsinud. Ka mitte käsu peale ei plaksuta talle enam mitte keegi.

KESKNÄDAL

[fotoallkiri]     POLIITIKAS MAHAKÄINU: Eerik-Niiles Kross eurosaadik Yana Toomi büroo korraldatud arutelul Süüria kriisi teemal. Foto Scanpix

Jaga |