Korruptsioonisse uppumisest päästab ulatuslik avalikustamine

Õõvastav panoraam

Ettekandeis avanes üsnagi õõvastav pildirida mitme valdkonna reaalsustest. Esitatud tõsieluseigad mõjusid eelkõige masendavalt, hirmutavalt ja hoiatavalt, kuid konverents tuli välja ka mõne lahendusega, kuidas ikkagi olukorda parandada.

Kõige olulisemana tõsteti esile vajadus muuta valimisseadust ja laiendada valitavate ametiisikute ringi (hõlmates nt ka kohtunikke ja politseiprefekte). Samuti on vaja tagada, et kohalikel omavalitsustel oleksid täies ulatuses tegelikult olemas rahalised ja korralduslikud võimalused oma seadusjärgseid ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Rõhutati tarvidust muuta avalikus sektoris tegutseva personali valik läbipaistvaks, et võimu juurde ei pääseks enam need, kel on küll katkematu juhtimissoov, ent puudub häbitunne. Korruptsioonist põhjustatud moraalse laostumuse üks põhjusi on sageli ametnike ebakompetentsus.

Üles kergitati tõsiseid küsimusi mitmest valdkonnast: kes on ühiskonnas eeskujuks ja kuidas panna piir ühiskonna suhtes varga kombel tegutsejate ahnusele? Tuletati meelde, et riigiettevõtete nõukogud peavad valvama avalike huvide tagamist, mitte aga mis tahes hinna eest kaitsma firmajuhtide heaolu. Taunimist leidis absurdsuseni paisutatav salastamine - lausa kõik, mida oleks piinlik avalikult teada anda, kuulutatakse meil konfidentsiaalseks. Tegelikkuses aset leidvate puuduste analüüsimise asemel kostab hoopis õigustusi a la „mujal on veel hullem".

Lootustäratava avalikustamise üpris nappe võimalusi käsitledes tuli paraku nentida, et Eesti meedia, sh veebimeedia, on küll jõuliselt arenenud, kuid valitsevaks on kujunenud siiski meelelahutuslikkus. Nenditi, et suhteliselt väikese ametnikerühma suvast sõltuv meedia käitub sügavalt kasumile orienteerituna ning üritab kõiges alati olla võimaliku võitja poolel.

Mööda ei pääsetud ka Eesti Vabariigi kuulsusrikka rahareformi ja sellele järgnenud häbenemisväärse rublamüügiafääri üksikasjade meenutamisest, samuti ka rahanduses võtmepositsioonidel olejatelt (sh Eesti Panga nõukogu esimehelt) laitmatu ärialase reputatsiooni nõudmisest.

Omandireformi julmus - ülekohus seaduse varjus

Anti teada, et mõned (või üsna paljud?) omandireformi julmuste läbi kannatanud ootavad kasvõi ainult vabandamistki nende ees, kellele sai seaduslikkuse varjus tehtud ülekohut, ent sedagi kodanike vaga soovi eiratakse.

Reformiohvreil on näiteks raske mõista, miks Eesti riik võttis hiljuti endale kummalise ühepoolse varalise kohustuse - Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule hüvitada ligi 5 miljoni euroga neid kahjusid, mida on põhjustanud asjaolu, et Petseri klooster on jäänud Venemaa piiresse.

Kui konverentsil kõlanud andmetihedad ettekanded kogu üksikasjalikkuses jõuaksid valijateni, on lootust, et me mingil juhul ei hakka ära harjuma meie oma riigi ühiskonnaelus „ikka veel esinevate" poliitilise korruptsiooni ilmingutega.

Edumeelsus nõuab pidevat turgutamist.

TIIT MAKSIM

(Konverentsi teemad ja esinejad - vt Kesknädal 5.6.2013)

Jaga |