Eelarve 2016 – tüürita laev merel

 Esimeseks nõudeks, mis igasugusele eelarvele esitatakse, on selle reaalsus. Ei ole ju mingit mõtet teha võimatut eelarvet. Reaalsuse olulisim kriteerium on tulude reaalsus.

 Reaalsus

Eelarve maht peab 2016. aastal kasvama 358 miljonit eurot ehk 4,2%. Aga arvestame, et eurotoetused vähenevad 181 miljonit; seega peab ülejäänud tulude kasv olema 539 miljonit ehk vähemalt 6,3%. See aga on märksa suurem arv kui 4,2%. Eelarve tulude kasvuks on kaks põhilist võimalust – koguprodukti kasv või siis maksulaekumiste, eelkõige maksumäärade, kasv.

Eelarve näeb SKP kasvuks ette 2016. aastal 2,6%. Sel aastal loodetakse kasvada 1,7%. Kui lisada eelarve seletuskirja väide, et ekspordiga on lood kehvad, aga oluliste partnerite nagu Soome ja Venemaa peale ei saa loota (eri põhjustel loomulikult), siis saaks SKP kasvumootoriks olla eelkõige sisetarbimise kasv. Paraku eelarve seletuskiri rõhutab korduvalt, et see arengumootor uuel aastal aeglustub. Selgusetuks jääb, kust siis tuleb SKP tänavusest kiirem kasv. Ilmselt pole eelarve tulude poolel kajastust leidnud ka mitmed viimase aja sündmused, nagu näiteks seakatku mõju.

 Inflatsioon

Eelarvet täidab tegelikult ka inflatsioon. Suur inflatsioon tõstab hindu, seega laekub rohkem käibemaksu. Momendil on inflatsioon tänu naftahindade langemisele isegi miinusmärgiga, viimastel andmetel -0,7%. Kust siis võetakse, et uuel aastal kasvab see THI järgi 2,0% ja SKP deflaatori järgi (mida õigustatult loetakse täpsemaks näitajaks kui THI) koguni 2,8 protsendini. Veel enam, eelarve seletuskiri kinnitab, et 2016. a I poolaastal inflatsiooni sisuliselt pole. Arvud kokku ei lähe…

Ja mitte ainult need arvud. Kui SKP reaalkasv on 2,6% ja inflatsioon 2,0%, siis kuidas saab SKP nominaalkasv olla 5,5%? Selle 5,5 protsendiga sisuliselt näidatakse, et inflatsiooniks on kavandatud 2,8%. Aga igal pool elatustaseme arvutuste juures kasutatakse 2,0%. Seega ei saa arve elatustaseme kasvust võtta õigetena.

Ja veelkord, kust tuleb see 2,8%, kui 2016. a I poolaastaks on inflatsioon kavandatud miinusmärgiga? Kas siis aasta keskmise (2,8%) saamiseks on II poolaasta inflatsioon lausa üle 6%??

Kogu selle jutu resümee: traagelniidid ja korduvad parandused eelarve koostamisel kumavad läbi, tulemus pole loogiline, eri lõigud räägivad üksteisele vastu.

 Maksukoormus

On veel üks võimalus tulusid suurendada – tõsta maksukoormust. Küsitlege tänaval juhuslikult valitud inimesi. Huvitav, mitu neist teab, et uuel aastal Eestis maksukoormus KASVAB, mitte ei kahane. Eelarves tuli see 0,2-protsendine kasv ära näidata… Tõsi, mokaotsast.

Kuid ka koos maksukoormuse sellise kasvuga ei lähe arvud veel kokku. Nominaalpalga kasvuks on näidatud 4,5%, käibemaksu kasvuks aga 7,1%. Millise raha eest siis inimesed ostavad rohkem?

Sotsiaalmaksu kärpimisest on olnud palju juttu. Kuid sotsiaalmaksu laekumised peavad kasvama koguni 4,8%, s.o. rohkem kui tõuseb keskmine palk. Ka töötajate arv peaks vähenema ligi 4000 inimese võrra. Sellest lähtudes on sotsiaalmaksu laekumiste kasvutempo rohkem kui küsitav.

Olulisel määral peaks uuel aastal laekuma rohkem ka aktsiise, tervelt 80 miljonit eurot (kasv 9,1%). Tubakaaktsiisi laekumiste kasv on kavas 2,2% (see on küllaltki loogiline), kütustel aga koguni 19,9%. Kuna diislikütusel aktsiis tõuseb 14%, bensiinil 10% ja maagaasil 20%, siis ei oska sellist keskmist tõusu 19,9% küll pidada loogiliseks. Alkoholiaktsiisi laekumise kasvuks on kavandatud 8,8%, maksumäärade tõus aga on 15%. Siinkohal võib esmakordselt 25 aasta jooksul näha loogilist lähenemist – alkoholiaktsiisi laekumine tõesti ei kasva kunagi sama protsendi võrra kui maksumäärad.

Ei ole ka selge, miks peaks laekumine trahvidest olema 2016. aastal 24,7% suurem kui tänavu.

Hästi spetsiifilisi, s.o. puht rahandusinimese silmale nähtavaid küsimärke on eelarve kava tulude poolel veelgi. Kuid säästkem lugejat. Kes luges kaasa mõttega, saab niigi aru – eelarve tulude pool on täis küsimärke.

 Küsimärgid

Domineeriv mulje on, et seda eelarve kava on korduvalt kiiruga ümber tehtud, et tuleks välja summa, mis on hädavajalik tasakaalustatud eelarve Riigikogusse saatmiseks. Mingist sihikindlast majandus- ja sotsiaalpoliitikast on siinkohal raske rääkida.

Küsimärke on nii majandusprognoosis kui ka konkreetsetes arvudes. Kui suureks kujuneb 2016. aasta lõpuks kõrvalekalle eelarve kava arvudest, on raske öelda. Paljugi sõltub maailmamajandusest, nagu näiteks naftahinnast. Pakun, et eelarve lõpptulemuse hälve kavast on tulude osas suur, kuid ehk mitte nii suur, et selle eelarve järgi elamine oleks lootusetu.

 Segasem on lugu sellega, kuhu 2016. a eelarve suunab nii sotsiaalsfääri kui ka majandust. Sellest aga järgmine kord.

OLEV RAJU, majandusdoktor

[fotoallkiri]  PÕLLUMEESTELE TOETUST NAPIB: Septembris käisid meie põllumehed Toompeal tahtmas, et valitsus lisaks eelarvesse ka maarahva tööks ja tootmiseks vajaliku toetuse – et oleks Euroopa ametivendadega võrdne kohtlemine. Paraku jäi Eesti põllumees pika ninaga. [fotol suur plakat „Eesti lehmad Lätti vorstiks?“] Foto Indrek Veiserik

Jaga |