Euroopa ülemkogu Brüsselis: aeg raha jagada, aeg ära leppida

RAMON LOIK,      14. detsember 2005


Suurbritannia peaministri Tony Blairi hiljutine välkvisiit Tallinnasse (ja Budapesti) tekitas tavatult hoogsa arutelude laine Euroopa Liidu 2007.–2013. aastate eelarve ehk täpsemalt üteldes finantsperspektiivi teemal. Miks tuli brittide peaminister äkki Eestisse, esimest korda ajaloos? Miks „neil" nüüd äkki meie toetust vaja läheb? Lühike vastus oleks, et Euroopa jagab taas raha ja kõik otsivad tulises eelarvelahingus oma huvidele liitlasi.

Eesti ajakirjanduse veerge kostitasid neil päevil arvamuslugudega nii Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso (Postimees, 2.12) kui ka briti välisminister Jack Straw (Postimees, 7.12). Esimene ütles selgelt, et kujunenud ummik on halb meile kõigile ja väikese ning ebaõiglase eelarvega ei saa suuremat ja paremat Euroopat. Straw väitis, et brittide pakkumisest peaksid võitma kõik ja kompromisside potentsiaal on (nende poolt vaadatuna) juba viimase vindini välja väänatud. 7. detsembril lükkasid Euroopa Liidu välisministrid Brüsselis aga eesistujamaa Suurbritannia esimese eelarveettepaneku järsult tagasi.
Meile oli tagasilükkamine hea uudis, kuna ettepanek sisaldas 10% kärpeid Euroopa Liidu mahajäänumatele regioonidele (sh Eestile) eraldatavatest vahenditest. Uut eelarveettepanekut ootame eesistujalt 14. detsembril ehk loetud tunnid enne järjekordse riigi- ja valitsusjuhtide ülemkogu 15. – 16. detsembrini Brüsselis. Senise põhjal võib ennustada intensiivset ööistungit.

Otsus järgnevaks kümnendiks
Et raha jagamine ei ole just ilus vaatepilt, teame endagi riigieelarve vaidlustest Riigikogus. Nüüd näeme raha jagamise kogu kirgede spektrit Euroopa poliitikas. Tegemist on tõsise küsimusega, kuna eelarveraamistik ja sellega ligi 850 miljardi euro laialijagamine kujundab Euroopa arengusuuna vähemalt järgmiseks kümnendiks.
Kulutamine lihtsalt kulutamise eesmärgil ei ole ju raske, kuid raske oleks selles edasiviivat tegevuskava näha. Hea eelarve peab näitama jätkusuutliku poliitika sisu. Ühtlasi on see esimene Euroopa eelarve, milles Eesti ja teiste uusliikmete hääl kaasa räägib. Ja nagu näeme, sedavõrd, et ei peeta paljuks meie juurde kohalegi sõita. See tähendab aga ühise vastutuse võtmist ja ühiste vaidluste koorma kandmist.

Kokkulepe uute arvelt?
Euroopa Liit tahab etendada mõjukat rolli maailma arengustrateegiate juhtimisel, kuid esmalt peab ta oma kuhjunud siseprobleemid lahti sõlmima. Paremat aega kui eelarvevaidluste periood on selleks raske ette kujutada.
Numbrid kõnelevad, et Euroopa Liidu rikkaimad piirkonnad ületavad ostujõult kümnekordselt mahajäänumaid. Kuna kuulume koos teiste uusliikmetega viimaste hulka, siis lubati liitumisläbirääkimiste käigus solidaarselt meile toetusi 4% sisemajanduse kogutoodangust.
Nagu teame, käis Tony Blair Tallinnas seda summat maha kauplemas – ligikaudu 850–860 miljonit krooni aastas. Eestis jagunevad selles osas arvamused kaheks: ei tohi kroonigi järele anda või suurema kompromissi nimel võiksime kärpega nõustuda. See ei ole ju meie, vaid liidu eelarvesse suurimate netopanustajate – Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria, Rootsi, Hollandi – maksumaksjate raha.
Kärpega mittenõustumise kasuks (vähemalt mitte läbirääkimiste esimeses faasis) kõneleb asjaolu, et praeguse ummikseisu põhjused on hoopis muus. Meil ei ole tarvidust liiga vara tuld enda peale võtta.

Blair topeltkahvlis
Ligikaudu 45% Euroopa Liidu praegusest eelarvest ehk ligi 50 miljardit eurot neelab aastakümneid reformimata ühine põllumajanduspoliitika. Suurimat kasu saab sellest prantsuse põllumees. Peaminister Blair tahab seda jätkusuutmatut summat kärpida. Vastasel juhul, on ta ähvardanud, kokkuleppele ei jõuta.
Prantslased ja enamik teisi liikmesriike ei ole aga omakorda nõus briti tagasimakse säilitamisega. Patiseis. Tony Blair ei saa sisepoliitilises võitluses mängida kätte lihtsaid kaarte tooridele, kelle toonane peaminister Margaret Thatcher 1984. aastal Suurbritanniale Euroopa Liidu ühiskatlast kopsaka tagasimakse välja võitles. Praeguseks on see summa kasvanud ligikaudu 5,6 miljardile eurole aastas. Uute liikmete lisandumisega suureneksid ka tagasimakse dividendid.
Briti meediale ja opositsioonipoliitikutele ei loe sentigi argument, et kui kaks aastakümmet tagasi oli Suurbritannia toonase liidu üks vaesemaid liikmesriike ja tagasimakse seega ilmselt õigustatud, siis nüüd on olukord vastupidine – britid juhivad euroliidu rikaste klubi. Saksamaa ja Prantsusmaa võitlevad aga selle eest, et iga-aastane majanduskasv miinusmärgiga numbrit ei näitaks.
Seega on Blair topeltkahvlis: kodumaine avalikkus ei andestaks talle ühegi naela loobumisest tagasimaksest, Euroopa avalikkus süüdistaks teda teise järjestikuse ülemkogu nurjamises, kuna mäletatavasti tõmbas just Blair juunis eelmise eesistuja Luksemburgi eelarve ettepanekule pidurit.
Lisaks sellele tuleb Blairil arvestada ka omaenda partei siserivaalidega. Tema valitsuskabineti kaaslane, rahandusminister Gordon Brown ei luba tagasimakses järeleandmisi teha, endal valitsusohjad juba käeulatuses.

Meil on liitlasi
Peaminister Andrus Ansipi suu läbi on Eesti ütelnud välja seisukoha, et me ei taha eelarvekokkulepet iga hinna eest. Selgesõnalise liitlase oleme leidnud president Barroso ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmusseni näol, kes on seisukohal, et Euroopa Liidu abirahasid ei tohiks vähendada ühenduse vaesemate riikide arvelt. Sama seisukohta usun jagavat ka Euroopa Parlamendi saadikute enamiku, ilma kelle heakskiiduta eelarve jõustuda ei saa.
Oleme niisiis leppinud võimalusega mõtiskleda jõululaua ääres selle üle, kuidas järgmine eesistujamaa Austria uue aasta algusest Euroopa Liidu lepitamisega (paremini?) toime tuleks. Seniseid jõujooni hinnates terendab meie põhjanaabrile Soomele ülejärgmise eesistujana 1. juulist 2006. aastast suurepärane võimalus saada „Euroopa suureks lepitajaks".
Nädalalõpu Euroopa ülemkoguks sooviksin meile aga, et läheksid tõeks Poola peaminister Kazimierz Marcinkiewiczi uute liikmesriikide ja loodetavasti kogu Euroopa nimel lausutud sõnad (New Europe, 4. – 10.12): „Me hakkame võitlema ja võidame."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)