Jüri Landberg: „Eesti kehtib ka Piirissaares ja Ruhnus!"

JÜRI LANDBERG

EMOL-i juhatuse esimees

Eesti Maaomavalitsuste Liit loodi 1921. a. ja tema tegevus lõpetati 1940. aastal siseministri otsusega. 1989. a. mais hakati ette valmistama esimesi "Eesti seadusi" (organisatsiooniliselt osa IME programmi seadustest). Mõnedele poliitilistele jõududele oli see täiesti arusaamatu ja lubamatu, kuid õnneks leidus neid, kes uurisid tavainimesele kättesaamatuid arhiivimaterjale.

Nende hulgas leidus ka omavalitsusliitusid käsitlevaid dokumente aastatest 1920-1940. Suurte vaidluste tulemusena kirjutati omavalitsuste aluseks olevasse seadusesse sisse vajalikud sätted ka nende liitude kohta.

Näiteks. EMOL-i peamine eesmärk on ühistegevuse kaudu kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine, oma liikmete esindamine ja nende ühiste huvide kaitsmine, samuti liikmete koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

Naiivne on loota valitsusele

EMOL-i liikmeskonda kuulub 138 omavalitsust ja liitumisest on huvitatud veel mõni. Loodame, et meie tegevuse tulemusena liituvad rasketel aegadel ka veel liitumata omavalitsused ja et meil õnnestub kõigi omavalitsusjuhtide ja volikoguliikmeteni  viia teadmine, et tugevad oleme ainult koostöös.

Võiks ükskord aru saada, et Vabariigi Valitsus ei ole omavalitsusele mitte sõber, keda me pimesi usaldame, vaid parimal ajal partner, käesoleval raskel hetkel aga oponent. Jääda lootma, et valitsus meid heast meelest ja südameheldusest toetab, on naiivne.

Riigiga läbirääkimistel soovitakse ikkagi funktsioone üle anda nii, et meie peame kasutama sisuliselt tasuta oma personali, riik aga saaks lahti väga ebamugavatest üleadministreeritud ülesannetest.

Meedia tahab verd, mitte omavalitsusliite

Kindlasti tuleb hakata tegelema EMOL-i tegemiste avalikustamisega, aktiivsemalt suhtlema erinevate meediakanalitega, kuna paljud meie liikmed kahjuks väidetavalt ei saa kätte informatsiooni.

Peame leidma uued väljundid ja tegema huvitavamaks ka enda kodulehekülje ning kasutama võimalusi meie liikmete vallalehtedel arvamusi avaldada.

Kahjuks on esimesed tagajärjed käes: ei Postimees ega ka Eesti Päevaleht ei avaldanud ridagi ei EMOL-i juhatuse ega esimehe valimistest.

Siit järeldus, et meedia ei ole EMOL-i tegevustest huvitatud, kuna meil verd ei lasta. Ja mida sa head ikka kirjutada saad, on ju meist pressi vahendusel ja riigiasutuste kaasabil loodud sellised kollid, mis jõuavad samasse kaalu hirmutamisega  Keskerakonna eest.

Peame suurendama survet riigile läbi meie Euroopa katusorganisatsioonide, et valitsus saaks lõpuks aru, et Eesti ei lõpe Toompeal, vaid ta kehtib ka Piirissaares ja ka Ruhnus. Ning valdades ei ole ainsaks probleemiks, mida peale hakata karuga, vaid millisesse kooli panna lapsed, kuidas hooldada vanureid ja mille eest remontida teid.

Maapiirkondade inimesed ootavad meie tugevat toetust seniolematu regionaalpoliitika reanimeerimiseks ja omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks. Maaelu jätkamine peab olema võimalik mitte ainult rikastel veidrikel, vaid ka täitsa tavalistel inimestel, kes ei kujuta ette elamist linnas.

-o-

Jaga |