Vabakasvatus jätab täieliku vabaduse

Heinrich Kõrv,      09. märts 2005


Mida tähendab vabakasvatus ja milleni see lõpuks välja viib? EE 10. osa ütleb, et see on Euroopas 19. sajandi lõpus tekkinud pedagoogiline suund, millele on iseloomulik sunni ja karistuse eitamine, lapsele valiku- ja tegevusvabaduse jätmine ning tema võimalikult vähene kasvatuslik mõjutamine. Äärmuslik vabakasvatus jätab lapsele täieliku tegevusvabaduse. Vabakasvatuse rajasid J.-J. Russeau ja L. Tolstoi. Vabakasvatuse põhimõttel rajaneb ka vaba kool. Järelikult on kool ja sellega ka haridus vabatahtlikkuse alusel. Miks on siiski tänaseni ametis lastekasvatajad, miks tegelevad sellega kool ja kodu?
Austria arst ja filosoof Sigmund Freud ütleb oma ülitargas ja raskepärases raamatus „Inimhinge anatoomia", et juba nelja-aastane laps on isiksus (!). Siis peab tal juba olema teadvus, püsiv suundumus ja võime oma käitumist reguleerida. Ta peab olema kordumatu eripäraga silmapaistev inimene.
Lapse kasvatamine algab tema sünniga. Vanarahva ütlemist mööda on kolmanda eluaastani vits veel painduv, pärast on juba hilja. Muidugi ei ole siin tegemist füüsilise karistuse teel saavutatud sõnakuulelikkusega, vaid õigete kasvatusmeetoditega. Lastekasvatusteadus ütleb, et ema lapsepuhkus peaks kestma kuni lapse kooliminekuni.
Kõige paremaid tulemused õppimises on lapsel maakoolis, mis on nagu teine kodu. Juba maaelu ja loodus annavad rohkem vaimsust kui linnakool. Eks ole ju suurem osa meie haritlaskonnast pärit maalt. Sel eesmärgil on mitmed Skandinaaviamaad hakanud säilitama väikseid maakoole.
Kuhu võiks siis paigutada sõnad „vabakasvatus" ja „väärkasvatus". Missuguse kasvatuse on saanud need, kes on meie üle valitsema pandud ning meie riigi ja rahva lõhestanud. Vabakasvatus, kui seda üldse saab kasvatuseks nimetada, sünnitab Pavlik Morozoveid, väärkasvatus nende järglasi, ehkki pisut teisel kujul.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)