Kaua kestab omandireform?

Mai-Liis Adams,      12. jaanuar 2005


Omandireformi aluste (ORAS) seaduse kohaselt on riik paljaks koorinud sada tuhat Eesti elanikku, kusjuures 95% nendest on põliseestlased.
Praegu on ehitatud palju munitsipaalmaju, eriti Tallinna linnas. Seda tegi kõigi parteide kirutud Edgar Savisaar. Seda ehitustegevust peab kindlasti jätkama. Oleme objektiivsed, kes veel ehitas munitsipaalmaju? Vastus on lihtne – ei keegi. Osa sundüürnikest sai endale korterid munitsipaalmajja, kuid see on ainult osaline ja ajutine probleemi lahendus.
Eluasemeprobleem on üks tähtsamatest probleemidest, tähtsam kui teede ehitus. Miks Eesti riik ise ei lahenda sundüürnike probleeme ja ütleb välisabist ära.
Mitte eriti ammu pakkus Euroopa Liit Eestile suuri rahasummasid selle probleemi lahendamiseks, kuid meie valitsejad ütlesid abist uhkelt ära. Nendest 800 000 elanikust on osa saanud topelt korterid – said erastada need korterid, milles elasid ja lisaks veel teisigi tänu omandireformi aluste seadusele. Näiteks minu peremehe pere on erastanud kaks korterit – ühe Mustamäel ja teise Kristiines ning tänu seadusele veel maja A. Kapi tänaval, maja Sügise tänaval (mõlemad südalinnas), maja Soo tänaval ja veel krundi.
Selle asemel et parandada maja katus näiteks A. Kapi tänaval, ostis peremees endale kalli auto. Auto on samuti tema tütrel, auto on pojal, kassil, ei, kassil ei ole, kuna tal ei ole kassi – ta ei salli loomi.
Vene keelt rääkivad elanikud kutsusid Eestisse Euroopa Liidu komisjoni, et lahendada oma probleeme. Peaksime ehk meiegi kutsuma tekkinud situatsiooni lahendamiseks Euroopa Liidust vastava komisjoni. Rohkem venitada ei ole võimalik, niigi kestab see absurd juba üle 10 aasta, sundüürnike probleem on vaja ükskord ära lahendada!
Lahendus oleks üsna lihtne, kui vaid riik seda teha tahaks. Riigil tuleks sundüürnikele kompenseerida nende käest ära võetud korterite maksumus vastavalt kehtiva aja hindadele ja lubada sundüürnikele, kes on saanud munitsipaalmajades ajutise üüripinna, erastada see pind samadel tingimustel, nagu seda said erastada 800 000 elanikku EVPde eest. Kauaks see ühe osa põliskodanike põhiõiguste jäme rikkumine veel kestma jääb?
Kardan, et nii kauaks, kuni me Euroopa Liidu kohtuorganite poole pöördunud pole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)