Kas usume veel ausasse häältelugemisse?

Mõnigi Vabariigi Valimiskomisjoni liige suhtub ükskõikselt nii jaoskonna- kui ka  maakonnakomisjonide vigadesse ja häälte valesti lugemisse. Minnakse odava populaarsuse teed ja peaasjalikult keskendutakse enese eksponeerimisele teleekraanil, selle asemel, et korralikult hääli lugeda.

Mitte keegi ei tea siiamaani, mis täpselt juhtus 7. juuni öösel vastu  8ndat, kui väidetavalt programmeerimisvigade tõttu  Keskerakonnale esialgu kolm mandaati välja kuulutati, kuid siis äkki üks ära võeti.

Mitte keegi ei tea ka seda, kas valimissüsteemid töötavad nüüdseks tõrgeteta või on  endiselt segi nagu pudru ja kapsad. Võib juhtuda, et valimiste tulemused võib-olla päris selgeks ei saagi.

Tragikoomiline on, kuidas esialgu suuresõnaliselt lubati, et valimispühapäeva hilisõhtul on kõik tulemused teada. Reaalselt oleme olukorras, kus isegi nädal pärast valimisi ei ole lõppresultaat kinnitatud ja mandaadid lõplikult paigas. Täiesti kahtlane on, et esialgne valimisaktiivsus hilisemate andmete põhjal ligi protsendi võrra kasvas, mis tähendab, et kusagilt ilmus umbes 5000 valijat (= häält) juurde.

Üks on küll ilmselge -  Vabariigi Valimiskomisjon ja selle esimees olid jätnud eeltöö tegemata. Siiani puuduvad selged juhised, millised sedelid kehtivad ja millised on kehtetud, ning iga piirkond otsustab nagu ise tahab: näiteks Läänemaal ja Põlvamaal kehtetud, Võru- ja Valgamaal ning Tallinnas aga kehtivad. Lausa müstiline, kuidas selline segadus ja kaootiline häältelugemine üldse võimalikuks sai.

Või on see kogu aeg Eesti riigis nii toimunud?

Kui võtta veel aluseks Sibula enda väited erinevate IT-vigade kohta, on küllalt põhjust seada kahtluse alla ka e-hääletamise tulemused. Tavainimestel ja erakondadel puudub neile andmetele ju igasugune ligipääs. Ajalugu on näidanud, et ükski IT-lahendus pole lollikindel ega sajaprotsendiliselt turvaline, ei pankades, ei meiliboksis ega mujalgi.

Need valimised näitasid, et Vabariigi Valimiskomisjon ise on kõike muud kui eksimatu. Ebapiisav kontroll ja olematu turvalisus on e-valimiste puhul eelkõige põhjused, miks mujal maailmas ükski riik e-hääletamist ei rakenda. Eesti ei peaks  püüdma ülepakutult, et mitte öelda, lausa totralt originaalne ja innovaatiline näida, vaid esikohale tuleks seada korrektsus, valimiste ühetaolisus ja usaldatavus.

Keskerakond sai ka süüdistuste osaliseks, et „miks te pilli lõhki ajate?". Kuid me pole oma järellugemisega hääli mitte ainult võitnud, vaid neid küllalt palju ka kaotanud. Sama on juhtunud teiste erakondadega. Kuid Keskerakond on soovinud vaid veenduda häältelugemise õiguspärasuses, ja ka e-valimiste seaduspärasuses ning usaldusväärsuses. Oleme erinevates Eesti piirkondades avastanud rohkesti vigu ja ebakorrektselt loetud hääli. Tahame tutvuda ka e-häältega ning veenduda, et nendegi tulemus on registreeritud korrektselt. Meie eesmärk on seista selle eest, et iga valija tahe selgelt ja üheselt väljenduks valimistulemuses, kui valija on hääletanud viisil, mis on seaduses ette nähtud. On ikka imelik küll, kui Vabariigi Valimiskomisjon või mõni erakond ei ole huvitatud korrektsest valimistulemusest! Samuti  paneb mind imestama mõnede valijate käegalöömine - kas siis valija ei tahagi, et tõde ja ausus meie riigis kõlama jääksid?

Ma ei usu seda. Näiteks mind küll huvitab, kui palju oli inimesi, kes alustasid e-hääletamise protseduuri, kuid ei viinud seda mingil põhjusel lõpuni. Nende arv võib viidata, kui mitu häält jäi andmata, sest süsteem ei suutnud hääletajat teenindada. Võrdleksin seda  olukorraga, kus keegi või miski füüsiliselt takistab valija teekonda valimisjaoskonda. Kellele meeldiks, kui teda teel valimisjaoskonda kinni nabitakse?

Samuti on jõudnud meile infot, et väidetavalt on ühe hooldekodu elanikelt kokku kogutud ID-kaardid ja nende paroolid, nendega hääletatud ja kaardid  seejärel omanikele tagastatud. Selle jutu tõelevastavuse kontrollimiseks on vaja vaadata, kuidas hääli anti, alustada uurimistoimingutega.

Keskerakond pöördus selguse saamiseks Riigikohtusse. 2006. aasta presidendivalimistel Sibul Riigikohtus kaotas - Ilves valiti presidendiks mitte 2, vaid 1 enamhäälega.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

Jaga |