Kodumaine laevandus väärib Eesti riigi toetust

KALEV KALLO,      21. juuni 2006


Eesti on mereriik. Meie rannajoone pikkus ulatub 3794 kilomeetrini ning saari mahub Eesti vetesse 1520. Märgatava osa meie majanduse koguproduktist annab sadamate võimsusest ja aastaringsest kasutamisest sõltuv transiit.

Eesti sadamatel ja laevandusfirmadel tuleb avatud turu oludes pidada ägedat võitlust konkurentsis püsimise eest. Säilitamaks mereriigi mainet peab Eesti riik tegema kõik endast oleneva, et tagada neile võrdsed tingimused teiste riikide samalaadsete ettevõtetega.

Keskerakond: Eesti on mereriik

Kahjuks on nõukogudeaegne merest eraldamise poliitika kandunud negatiivse mõttemallina ka tänapäeva. Mereteemat peetakse kõrvaliseks, otsekui mitte päris oma asjaks. Laevandusfirmade toetamist aga käsitatakse kui liberaalse turumajanduse aluste õõnestamist.
Keskerakond on nähtavasti ainus partei, mille programm tunnistab Eestit kui mereriiki. Programmis märgitakse sadamate erilist rolli majanduses ning maksebilansi tasakaalustamisel. Oleme lubanud käivitada laevanduse arengu edendamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi. Programmis väljendatud põhimõtete elluviimiseks tegi ettepanekud ka erakonna volikogu. Haapsalus 19. märtsil 2005 toimunud IV koosseisu X istungil võeti vastu otsus „Kodumaise laevandusettevõtluse seadmine võrdsetesse konkurentsitingimustesse rahvusvahelisel turul", milles Riigikogu keskfraktsioon sai ülesande algatada seaduseelnõu 2006. aasta riigieelarvest Eesti laevaomanikele aastaiks 2006–2010 maksuvabastuse näol toetuse võimaldamist Euroopa Liidu poolt sätestatud maksimummääras, rakendades laevadel netopalkade süsteemi ning vabastades omanikud üksikisiku tulumaksust, sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusest. Kahjuks ei soostunud ülaltooduga meie koalitsioonipartner Reformierakond, ning seaduseelnõu jäi algatamata. Kindlasti tullakse selle küsimuse juurde tagasi soodsamas poliitilises situatsioonis.

Põlvas räägiti jäämurdmisest

3. juunil toimunud erakonna volikogu V koosseisu III istungil Põlvas lähenesime meretemaatikale uuel tasandil, toetades omapoolse otsuse vastuvõtmisega Eesti jäämurdmise arengukava.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna ning Veeteede Ameti koostöös valminud arengukavast selgub, et külmadel talvedel tekib Eesti riigil probleeme sadamatesse pääsu tagamisel . Eestil praktiliselt puudub jäämurdmisvõimsus – sõltuvus teiste riikide jäämurdjaist seab sadamad ilmselgelt ebasoodsatesse tingimustesse. Rasked jääolud võivad püsida kuni 5 kuud aastas ning navigatsiooni katkemine toob kaasa märkimisväärset majanduslikku kahju.
Eesti ainus jäämurdja Tarmo on ehitatud 1963. aastal ega vasta nüüdisnõuetele. Selle laeva ressurss ammendub lõplikult 2009. aastal. Tarmo rivist väljalangemise korral võib karmil talvel laevaliiklus Eesti sadamate kaudu täielikult või osaliselt seiskuda. Rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ja sadamate konkurentsivõime tagamiseks vajame uusi aluseid.
Olukorras, kus naftasaaduste transiitvedu Soome lahel jätkuvalt suureneb, puudub Eestil märkimisväärne õlitõrjevõimsus. Rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusel peaksime omama õlitõrjevalmidust kogumahuga 2500 m³.
Otsuses Eesti jäämurdmisvõime ja õlitõrjevõimsuste tagamiseks peab Keskerakonna volikogu vajalikuks viivitamata alustada esimese mitmeotstarbelise jäämurdja ehitamist ning aasta pärast teise sama jääklassiga laeva ehitamist. Kolmanda ja neljanda laeva ehitamise otsus tuleb langetada hiljemalt 2010. aastaks.
Nüüdisaegne multifunktsionaalne jäämurdja maksab 1–1,2 miljardit krooni. Laeva ehitamist saab finantseerida riigieelarve, riigieelarvelise laenu, stabiliseerimisfondi ja Euroopa Liidu erinevate toetusfondide kaudu. Ainuüksi 2005. aastal laekus riigile Veeteede Ametilt, AS Eesti Lootsilt ja AS Tallinna Sadamalt tasude ja dividendidena 525 miljonit krooni, mis moodustab poole ühe jäämurdja maksumusest. Pole mingit alust jäämurdja ehitamise programmi edasi lükata kulukusele viidates, sest kulutatud raha teenitakse tagasi lühikese ajaga.

Tõuseb transiidikoridori usaldusväärsus

Keskerakonna toetatud arengukava rakendumisel tõuseb Eesti transiidikoridori usaldusväärsus, mis juba lähiajal väljendub majandusharu tootluse kasvus. Esmakordselt tekib Eestil võimalus osaleda rahvusvahelises jäämurdmisalases koostöös, tagades seeläbi laevade kasutamise efektiivsuse. Tänu ekspluatatsiooni parematele parameetritele ja mitmefunktsionaalsusele leiavad laevad rakendust ka õlitõrjel ning muude lisafunktsioonide täitmisel.

Lõppkokkuvõttes: Eesti suudab mereriigina tagada navigatsioonitaseme, mida eeldab meilt geograafiline asend ning heade sadamakohtade olemasolu kogu rannajoone pikkuses.

Meile mitte just kõige sõbralikumad kommentaatorid süüdistavad laevandusfirmasid soosivas suhtumises Keskerakonnasse. Tekib küsimus, kellele laevamehed peaksid oma poolehoidu avaldama, kui mitte kindlat merenduspoliitikat ning kodumaist laevandust toetavat programmi omavale erakonnale, kes suudab lubatut teostada konkreetsete tegudega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)