Kevadet on õhus: lumemurdjale reha pihku!

Puhastusjumala Februa järgi nime saanud veebruarikuu on läbi aegade olnud pigem külmakuu, eks sellest ka vanarahva poolt pandud hüüdnimed: hundikuu, lumekuu, tuisukuu.

Kui viibisin 24. veebruaril Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kontserdil Nõmme kultuurikeskuses, jäi mulle kõrvu lõik Nõmme linnaosavanema kõnest, kus ta rääkis käesoleva aasta erakordselt soojadest ilmadest. Tõepoolest, kõnealusel päeval näitas termomeeter kogunisti seitse soojakraadi.

Ärgem kartkem ebameeldivusi!

Me põrkame tihti kokku uute olukordadega, millega me pole harjunud ning mis kõigutavad meid kõrvale armsakssaanud kursilt. Teisisõnu, me satume oma mugavustsoonist välja. Ei tasu salata, et selliseid olukordi käsitleme pigem ebameeldivatena. Kuid kas see on alati nii?

Säärast veebruarikuud, kus lumememme ehitamise ning suusatamise asemel tuleb garaažist välja otsida jalgratas, ma viimasel kümnendil ei mäleta. Selgelt on mul meeles kõigest mõne aasta tagune talv, 2010. aastal, kui veebruaris mõõdeti paljudes Eesti paikades lumekihi paksuse absoluutseid rekordeid. Võib tunduda uskumatuna, et Viljandis oli lumekihi paksuseks koguni 69 cm.

Erinevaid arvamusi, kas erakordsed ilmastikuolud leidsid aset 2010. aastal või hoopis täna, on kahtlemata mitmeid.

Soe talv teeb tuska ettevõtjatele

Hiljuti sattusin vestlema ühe naabruses elava vanadaamiga, kes rääkis oma hoovis õitsevatest varajastest lumikellukestest. Olles ka ise suur lillesõber ning mäletades aegu, kus koolipoisina pidasin oluliseks koduteel oma emale kevadlilli noppida, olin meeldivalt üllatunud. Kevad hakkab saabuma, mõtlesin ma.

Kui kevadhõnguline ilmaruum ja vulisevad ojad toovad inimestele üldjuhul naeratuse suule, siis leidub neidki osapooli, kellele soe talv valmistab probleeme ja muresid. Nendeks osapoolteks on ettevõtjad, kelle poolt pakutavad talvised tooted ostjat ei leia. Linnapildis on tavaliseks muutunud odavmüükide ja sooduspakkumiste reklaamid, milles kutsutakse üles lumelabidaid ja lumepuhureid ostma. Tõsi on see, et lumelabidat pole olnud vaja kasutada viimased paar kuud. Selle asemel tuleks aktiivsemalt pakkuda hoopis vajalikumaid töövahendeid - rehasid ja aiakärusid.

Muistsete roomlaste tarkuse kohaselt tähistab helmekuu aega, kui alustatakse põllutöödega. Seega vajavad kevadised toimetamised alustamist ning õige pea tuleb härjal sarvist haarata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et külm veebruar on Eesti inimese jaoks küllaltki harjumuspärane. Sellest hoolimata ei tee kurvaks, kui meid üllatatakse sooja kevadilma, linnulaulu ja varakult õitsevate kevadlilledega. Tundkem sellest üheskoos rõõmu!

RISTO KASK, Tallinna Pirita linnaosavalitsuse osakonnajuhataja asetäitja

Jaga |