Aastavahetus: väsinud valitsus ja jalgadega hääletav rahvas

Aasta muutis paljugi. Sama juttu ajavad valitsejad küll edasi, kuid lisandunud on ülbed väited asendamatusest. See jutt on õõnes. Rahvaloendus näitab, et liiga paljud eestlased on hääletanud jalgadega ja lahkunud riikidesse, mille valitsus pidas kriisiajal prioriteediks töökohtade hoidmist. Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Lääne-, Põlva- ja Viljandimaal pole mitte ühtegi omavalitsust, mis ei oleks elanikke kaotanud. Üle Eesti on 76 linnas ja vallas kahe rahvaloenduse (2000 ja 2011) vahel kahanenud rahvaarv üle kahekümne protsendi, s.t kadunud on vähemalt iga viies elanik.

Kui rääkida inimestega, miks nende kant tühjaks kipub jääma, on sagedasim vastus: pole tööd! Kuid oma osa on kindlasti ka sellel, et valitsus on silmapaistvalt ükskõikne piirkondade arengu suhtes. Majanduskriisis kärbiti erilise hooga linnade ja valdade toimimiseks vajalikke vahendeid. Pärast majanduskriisi on asutud reformi nime all sulgema maagümnaasiume. Kinni on pandud juba mitu päästekomandot, ohus on veel tegutsevad maa-apteegid.

Pole imeks panna, et suurema osa aastast on Eesti inimeste toetus kaldunud pigem opositsioonierakondade poole. Oma rolli mängib ka see, et valimistel loosungitega „euro hinda ei tõsta!" ja „kodukulud alla!" mandaadi saanud Reformierakond ja IRL läksid välja teadliku bluffi peale.

Mida saab Keskerakond ses olukorras teha? Peaminister on öelnud, et mõtleb lahkumisele ja järgmist valitsust ei moodusta. Rahandusministri lemmikväljendiks on kujunenud „ei viitsi!". Samas veereb Riigikogus ikka parempoolne teerull, kus ühtki valitsusest tulnud ettepanekut kahtluse alla ei panda, aga kõik opositsiooni ettepanekud hääletatakse aruteluta maha.

Parim lahendus oleks valitsusevahetus. Paraku on nelja fraktsiooniga Riigikogus võimalusi napilt. Reformierakonnal pole liitlase vahetamist vaja, sest mugavamat partnerit kui IRL ei leidu. Juba mitu aastat on oravad saanud ellu viia kõik, mida hing ihkab, ilma et väiksem partner poliitilises mõttes pildile mahuks ja hääli ohustaks. Ainus põhjus IRL-ist vabanemiseks on see, et tänasel valitsusel pole enam eesmärke, mille nimel tegutseda. Niisama olesklemine mõjub ruineerivalt. Tõusvad hinnad, närb tööturg ning inimeste kannatuse katkemine teeb nähtava vegeteerimise lõpuks ka valitsusele raskeks.

Alternatiiviks võiks olla valitsus ilma Reformierakonnata. Kuigi sel sajandil pidev valitsuses olek on pannud selle erakonna juhid endist mõtlema kui asendamatutest, on see ilmne enese ületähtsustamine. Et asjad pole nii, nagu tänane valitsus sooviks näidata, seda tõestas tuleva aasta riigieelarve arutelu. Ees ootab avanev elektriturg ja see toob omakorda kaasa suuremad kodukulud peredele, kasvavad arved ettevõtetele ning uuest aastast kerkivad hinnad kaupadele ja teenustele. Hinnatõus pole aga paratamatu, sest elektriarve koosneb viiest komponendist ja neist neli on riigi kontrolli all. Ansipi valitsus on kehtestanud Euroopa Liidu miinimummäärast neli ja pool korda kõrgema elektriaktsiisi ning tõstnud elektrile lisatava käibemaksu määra. Riigimakse alandades saaks eesootavaid hinnatõuse pehmendada. Paraku soovivad paremerakonnad hinnatõusudest laekuvate maksude ja Eesti Energiast võetavate dividendide varal riigieelarve tasakaalu parandada. Meie tahaksime aga inimeste olukorda kergendada.

See on põhjus, miks Keskerakond survestas Riigikogu ööistungitega. See on põhjus, miks päevi ja öid kestnud vaidluste lõpuks sümboolse protestiaktsioonina nagu üks mees Riigikogu saalist välja marssisime. See on ka põhjus, miks uuel aastal jätkame väsinud valitsuse veelgi jõulisemat piitsutamist.

KESKMÕTE: Parim lahendus oleks valitsusevahetus.

KADRI SIMSON, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Jaga |