Al Qaeda ja Taleban ning terrorism

SVEN MIKSER,      31. oktoober 2001



Osama bin Laden. Põhjatu rikkast araabia ekstremistist on saanud sümbol, mis pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu lagunemist kujutab endast ainsa superriigi sõjalise võimsuse sihtmärki ja Ameerikat ühendavat "vaenlase kuju". Täna lõppevas järjejutus saime teada, kes see salapärane mees on.
Islamimaailma jaoks pole pole tema süü siiani piisavalt tõestatud. Juba nõuavad naaberriigid Aganistani pommitamise lõpetamist ja läbirääkimiste alustamist riigi erinevate poliitiliste jõudude vahel. Nii Pakistani kui mitme teise islmimaa rahvas protesteerib süütute inimeste hävitamise vastu.
Kui kauaks sõda kestma jääb, pole teada. Küll jäävad aaastakümneteks meelde purustatud linnad ja külad. Hävitatud on Afganistani energeetikasüsteem ja veevarustus. Vietnamlaste jaoks on USA sõduri kuju siiani kurjuse sümboliks. Kas nüüd ka afgaanide jaoks?

Ameeriklaste õhulöögid on võimsad. Juba esimesel nädalal suudeti afgaanide õhukaitset sedavõrd sandistada, et julgeti pommitusreididele saata võrdlemisi aeglasi ja madalal lendavaid raskepommitajaid. Vaatamata sellele, et alates kümne aasta tagusest lahesõjast on ameeriklaste sõjaline täppistehnoloogia tublisti arenenud, ei ole kaasnevatest tsiviilohvritest suudetud päriselt hoiduda ning erinevate teadete kohaselt on tabamusi jagunud ka ÜRO abiorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Punase Risti objektidele.

Mis tuleb pärast sõda?

Sõjapidamise strateegia ja taktika kujundamise kõrval on maailma poliitilistel liidritel pureda teinegi vähemalt sama keeruline pähkel: mis saab Afganistanist pärast USA pommirünnakute lõppemist?
Paari nädala eest kõneks olnud võimalus, et 86 aastane pagendatud eksmonarh Zahir Shah võiks riiki naasta, oleks lühiajalise stabiilsuse ja rahvusliku ühtsuse võtmeks võitluses Talebaniga. Kuid ilmselt ei suuda eakas kuningas pakkuda stabiilsust pikaajalises plaanis.
Viimastel päevadel on Pakistani presidendile Musharrafile meeldida püüdev USA valitsus kombanud "laiapõhjalise" koalitsiooni loomist, milles teiste hulgas osaleks ka Talebani mõõdukam tiib. Paraku on selle variandi välistanud usbekke ja tadzhikke koondav Põhjaliit, kes taolise stsenaariumi käivitumise korral on lubanud võitlust omal käel jätkata. Samuti pole kumbki pakutud võimalus meelt mööda Talebani fundamentalistlikule tiivale, kes kõigele vaatamata omab ühiskonnas märkimisväärset toetust.
Nagu Afganistani sõjale eelnenud Balkani konflikt ilmekalt tõestas, on lääneliitlaste jõulise sõjalise sekkumisega võimalik vinduvates kriisikolletes otsene verevalamine küll lõpetada, ent stabiilse ühiskonna kiireks ja valutuks ülesehitamiseks ei ole hästitöötavat mudelit seni leitud.

Üleilmne terror

Loomulikult on naiivne arvata, et Al Qaeda on maailma ainus teovõimas terroriorganisatsioon ning et Osama bin Ladeni kõrvaldamisega on oht maailmast kadunud.
USA Välisministeeriumi pidevalt uuenev terroriorganisatsioonide nimistu sisaldab umbes kolmekümmend erinevatel kontinentidel paiknevat rühmitust. Enamik neist paikneb ja tegutseb Lähis-Idas, Aafrikas ja Okeaanias, ent ka Euroopa terrorirühmituste kokkulugemiseks jääb ühe käe sõrmedest väheks. Tuntuimad terrorigrupeeringud Vanas Maailmas on Põhja-Iiri katoliiklikud iseseisvuslased ja protestantlikud unionistid, samuti peamiselt Hispaanias, aga ka Prantsusmaal tegutsevad Baski separatistid. Siiski jagub terrorit harrastavaid rühmitusi ka Kreekasse, Itaaliasse, Saksamaale ja mujale. Maailma terrorivõrgustiku läbipõimumist kinnitab asjaolu, et Baski ja Põhja-Iiri terrorirühmade vahel arvatakse eksisteerivat tihedad sidemed, baskid omakorda saavad abi ja väljaõpet Liibüast, Nikaraaguast ja Lähis-Idast.
Riikide ja kontinentide piire ületav terror lähtubki enamasti Lähis-Idast.
Tuntud nimed selles regioonis on Islami Vastupanuliikumine Hamas, "Jumalapartei" Hizbollah ning viimasel ajal terrorist loobunud Palestiina Vabastusorganisatsioon. Samas piirkonnas ja lähiümbruses asub ka enamus maid, mis kantud Ameerika riigidepartemangu "musta nimekirja" terrorit sponseerivate riikidena.

Luubi alla ka kaugemad regioonid

Kaugematest kantidest on Läänemaailma erilise tähelepanu all Filipiinidel tegutsev islamistlik Abu Sayyafi rühmitus, tänu sagedastele pantvangikriisidele, mille ohvrite hulgas on olnud erinevate Euroopa riikide ja Ameerika alamaid.
Seoses hetkel Ameerikat raputava bioloogilise terrorismi lainega meenutatakse sageli ka 1990. aastate keskpaigas Tokyo metroole keemiarünnaku korraldanud Aum Shinrikyo ehk Ülima Tõe rühmitust.
Nagu näha, on nii terrorirühmituste kui nende arsenali kuuluvate võitlusvahendite nimistu ülimalt pikk. Seega on pikk ja keeruline ka ülesanne, mille Ameerika administratsioon on endale võtnud. Kuidas see võitlus "nähtamatu vaenlase" vastu edeneb ja mil määral suudavad Lääneliitlased pärast Talebani kukutamist koos hoida tänast Afganistani-vastast koalitsiooni võitluseks teiste terrorirühmitustega, see on teema, mille juurde on ilmselt põhjust korduvalt tagasi tulla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)