Ma olen armunud prantslastesse

HILJA KUKK,      14. detsember 2005


Ma olen tänulik Prantsuse Vabariigile, ma olen armunud prantslastesse. Mispärast, küsite? Aga sellepärast, et nad julgesid öelda „ei" Euroopa uuele põhiseadusele. Nad hoidsid ära ohu muuta Euroopa Liit liitriigiks. Nüüd on lootus, et ka meie suudame säilitada osagi oma iseseisvusest. Ja meie esimene kaine otsus peaks olema eurorahale ülemineku kohta. Mis saab pensionäridest pärast euro tulekut?
Soomes saab inimene, kes pole üldse töötanud, miinimumpensioni 500 eurot. Kui meie nüüd oma pensioniga läheme eurole üle, siis meie saame 195–250 eurot. Ma tahaksin teada, kuidas Eesti Pank arvestab meie toimetulekut pärast Euroopa ühisrahale üleminekut. Mis maksab siis elekter, mis maksab leib? See peaks olema ette avalikustatud. Soomes tõusid hinnad tunduvalt. Kui nii läheb ka meil, siis langeb ju pensionäride elatustase märgavalt.
Meile on niigi kõik eelmised valitsused enne praegust maksnud kolm korda vähem pensioni, kui riigil oleks võimalik olnud. Tahaksin teada, kuhu nad selle meile mõeldud ja meie välja teenitud raha pannud on. Nüüd kipub korduma sama, sest eurole üleminekuga võib juhtuda, et jälle hakkab ligi 70% elanikkonnast elama alla vaesuspiiri. Tuletan meelde, et viimase kümne aasta jooksul ongi enamik pensionäre just selle vaesuspiiri peal elanud. Alles praegune valitsuskoalitsioon eesotsas Keskerakonnaga on meid sellest piirist üle tõstnud. Uue rahaga ei tohi seda saavutust ära rikkuda!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)