Leedumaa rahvarinne Sajudis pidas võimsalt oma 20. sünnipäeva

Külalisi oli tulnud Lätist ja Eestist, Poolast ja Valgevenest. „Sajudist“ õnnitlesid leedulaste armastatud luuletajad, näitlejad ja muusikud.  Peatänavas, Gediminases asuva teatri suurde saali ei mahtunud kõik kohaletulnud istuma. Press trügis ja higistas, et paremat pilti saada ja  sõnumit kiiremini edastada. Leedu riik näitab kompleksivabalt, igasuguse põdemiseta, et austab oma ajalugu.

Riigipea Adamkus ütles oma kõnes, et kui „Sajudis“ spontaanselt ja võimsalt tekkis, meenutas see inimestele ühtäkki, et veel on elus tõeline solidaarsus, inimlik ühtekuuluvus ja sõbralik leedu rahvas.

„Seda tõestavad rahvarohked miitingud, Balti kett, 13. jaanuar 1991 [Vilniuse teletorni kaitsmisel hukkus 14 leedukat - U.R.]. See kõik taasühendas leedulasi üle kogu maailma. Sajudis õpetas meid uskuma oma jõusse. Ta algatas, hiljem aga ka realiseeris mõtte, et vabadus on väärtus, mida rahvastele ei anta kingituseks kellegi heast tahtest või tänu mingile poliitilisele konjunktuurile maailmas – vabadus tuleb välja võidelda,“ ütles president.

Lätlaste „Tautas Fronte“ (Rahvarinne) nimel tervitas „Sajudist“ meil Eestiski vana hea tuttav Dainis Ivans, meenutades, et tal oli õnn olla Läti rahvaliikumise juht just Kristuse eas – 33-aastasena. Samuti pani ta terve saalitäie mõtlema ajaloo üle lihtsa arvutusega: kuigi Läti ja Eesti riik   tähistavad tänavu 90. sünnipäeva, on mõlemad tõeliselt vabad olnud vaid napilt 40 aastat.

„Kuhu kadus „Sajudis“? Mitte kuhugi – ta on siin!“ alustas oma südamlikku tervitust Valgevene professor Stanislav Šuškevitš. Ta tõdes, et Leedul ja üldse Baltimaadel on rohkem vedanud kui Valgevenel, aga küllap ajalugu jõuab ringiga valgevenelastegi maale.

Varssavi Ülikooli õppejõud, Poola Instituudi eksdirektriss Malgorzata Kasner meenutas „Solidaarsuse“ võitlust ja selle sarnasust Balti rahvaliikumistega, eriti päevakohaselt – naabrite juures tekkinud „Sajudisega“. „Olen uhke, et meie soojad ja vahetud suhted elavad edasi ning neid ei saa meilt mitte keegi ära võtta,“ lubas pr Kasner endale siiraid emotsioone otse kõnepuldis.  „Need liikumised viisid nii meid kui ka Leedu, Läti ja Eesti kõige kiiremini ja kõige otsemat teed vabadusele.“

Eesti tervituse edastas leedulastele Riigikogu liige Enn Eesmaa. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal andis Eestimaa Rahvarindega tihedamat koostööd arendanud „Sajudise“ liikmetele üle skulptor Tauno Kangro tehtud tänuplaadid.

„Sajudis“ loodi 1988. aasta 3. juunil. 22. ja 23. oktoobril 1988 peeti asutamiskongress, võeti vastu programm ja põhikiri. Looduna rühma  Leedu intellektuaalide poolt ja toetudes Eesti samataolisele algatusele meie Rahvarinde näol, muutus „Sajudis“ kiiresti laiapõhjaliseks rahvaliikumiseks, mille tipphetk saabus 11. märtsil 1990, kui taastati Leedu iseseisvus.

Muide, Leedu iseseisvus taastati ilma igasuguse „Leedu Kongressita“. Kas keegi märkab maailma suhtumises praegustesse Balti riikidesse mingit erinevust sel pinnal, kes asutas end n-ö õigusliku järjepidevuse alusel ja kes lihtsalt taastas iseseisvuse?

[Pildiallkirjad]

PRESIDENT PRESSI HAARDES: Valdas Adamkus (Valdemaras Adamkevičius) on sündinud 3. novembril 1926 Kaunases. Noorena osales ta põrandaaluses võitluses nii Nõukogude kui ka Saksa okupatsioonijõudude vastu. 1948. aastal peetud ikestatud rahvaste olümpiamängudel võitis ta kergejõustikus kuld- ja hõbemedali. Ta õppis Müncheni ülikoolis ning emigreeris USA-sse. Viit keelt valdav Adamkus teenis 1950. aastatel USA sõjaväeluures ja lõpetas 1960. aastal Illinoisi Tehnoloogiainstituudi ehitusinsenerina.

MÄLESTUSI VÕITLUSEST: Ajaloolisest fotost on tehtud lööv plakat.

VANAD SÕBRAD LÄTIST: Rahvarinde (Tautas Fronte) muuseumi direktriss Meldra Usenko ja Rahvarinde liider Dainis Ivans käisid koos ka Tallinnas Rahvarinde juubeliüritustel.

FASSAAD: Draamateatri fassaad avaneb Vilniuse peatänavale - Gediminase tänavale.

MEIE MEHED: Enn Eesmaa ja Priit Toobal "Sajudise" juubeliplakati all.

NAABRID: Külaline Valgevenest professor Stanislav Šuškevitš ja isa Vaclovas Aliulis - Leedu Seimi liige ja katoliku kiriku esindaja. Mõlemad on oma maa rahvarinde esindajad.

URMI REINDE tekst ja fotod

Jaga |