Diskrimineerijaid diskrimineerida ei tohi!

Teavituskampaania "Erinevuste poolt, diskrimineerimise vastu" osana juba seitsmendat aastat toimuv ajakirjanduskonkurss "Koos diskrimineerimise vastu!" ootab osalema trüki- ja veebiajakirjanikke, kes käsitlevad oma kirjutistes inimeste ebavõrdset kohtlemist tulenevalt nende rassist või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. Samuti on oodatud kirjatööd, mis aitavad suurendada teadlikkust mitmekesise ühiskonna eelistest. Iga riigi parima kirjutise autor saab 1000-eurose auhinna; Euroopa tasandil võitjaid ootavad ees auhinnad 5000, 3500 ja 2500 euro väärtuses.

Vaat sihuke kuulutus-üleskutse on esitatud meediatsunftile. Tõepoolest, nuta või naera! Kas keegi sai aru, mida nad tahavad?

MARI JOONATAN, Ida-Virumaa

Või on see asjassepühendunute rida (no nende, kellega varem kokku lepitud: sa kirjuta, ja me sokutame su preemiasaajaks)?. Teised, lollikesed, näiteks netikommentaarides nahutatud  ajukääbikud ja kremlimeelsed ning ülejäänud eetilisemad inimesed olgu niisama selle projekti katteks. Midagi tarka keegi enam välja ei mõelda oskagi.  Nüüd siis see "uus laine" omaenda diskrimineerimiskäsitluse  propageerimiseks. Ega muidu  oleks eraldi mainitud soolist eripära või "seksuaalset sättumust".

Lihtsalt imesta, kui tore sõnasobitus - sekssättumus! No, kui nii edasi läheb, siis varsti polegi õige sättumusega ühiskonnaliikmeid, kõigi sättumus on väärastumas. Küllap tuleb varsti oma normaalset sättumust juba  häbeneda. Vaat siis on selliste konkursside korraldajate arvates  "diskrimineerimine" ilmast kadunud!

Pidevalt üks diskrimineerimisjutt teise otsa! Kuidas keegi suvatseb, nõnda ta diskrimineerimist  välja pakub. Otsustajad on ju ise ka mõnes mõttes needsamad dikrimineerijad (sordivad välja ehk diskrimineerivad neid, kellele preemiat ei anta).

Kas üldse ilma diskrimineerimiseta elus enam saabki? Mida see sõna üleüldse  tähendab? Kas otsustajate komisjon on endale selgeks teinud mõiste sisu? Või on nende meelest asi õige lihtne, s.t kui näiteks lasta jobudel tulla ja tümitada tarku inimesi (mis ongi ju sündinud), keda siis diskrimineeritakse? Nn lilladest, kollastest jm seksijobudest (lavalaudadel jebijatest ja oma kehaosi  demonstreerijatest) ma ei räägigi enam. Need nõuavad oma õigusi õige valjusti.

Ja mida annab selline konkurss? Teada ju, et teemat sisukalt  käsitlev kirjutis väljakuulutajate silmis armu ei leia. Iga jumalapäev on netis selliseid konkursiteateid, alates kodanikeühiskonna vadast ja lõpetades ministeeriumi tühikõlks-jututubadega, mida lugedes hakkab paha.

Mis diskrimineerimiskonkurssi puutub, siis ehk mõni lihtsameelne  kirjutabki preemiaootuses, aga see on tühi töö ja vaimu närimine. Ei näe te neid eure. Vaadake, kes fondide eesotsas istuvad, ja teil on selge, kes preemia saab!

Kes valitseb ringhäälingus? Ikka sama sorti mehed, nagu Kojamees-Kruusimäe tänavu 22. septembri Kesknädalas. (Tõepoolest peaks see Änimal (või tema vanaema) varjust välja tulema  ja nõudma seksmõnitajailt suurt raha valutasuks. Kuigi mingi raha niisugust asja ei korva. Nonde IRL-tegelaste jaoks ehk on rahakaotus esmaprobleemiks?)

Jahmatab võimusuuvoodrite rõvedus

Tõepoolest, ka mind jahmatas, et selline soliidne väljaanne nagu Kesknädal trükkis ära nii rõveda lõigu Raua Mihkli raamatust "Musta pori näkku", aga samas olen nõus ühe netikommijaga, et kui seda ei tehtaks ja tõsiasjadest vaikitaks, siis nood tegelased muutuvad veelgi enesekindlamaks.

Kas keegi teab, milliseid orgiaid praegu peetakse?! Rääkige ka sellest, inimesed, kes te teate - siis oskame eemale hoida! Muidu mis välja tuleb: kena neiu õpetas ETV saate jaoks seda siga (seale on muidugi solvav selline võrdlus!) tantsutuuriks...

No on ikka  asjad Eestis pea peale pööratud! Kõik, mis mujal maailmas taunitud, selle  toovad nemad õhinaga siia ja näitavad veel telekaski!  Ja siis veel kuulutatakse suure suuga: "Näe, tsiviliseeritud ühiskonnas on ka nii!" Mis on mujal head, seda aga omaks ei võeta.

Muidugi on igalpool olemas nii valetus, varastus, vägivald.  Praeguste võimu-usurpaatorite lipukiri on: võtame selle kõik omaks, sest siis me ei diskrimineeri valetajaid,  varastajaid, rõvetsejaid ega väärastunud sekssättumuse esindajaid!

Tagajärg - diskrimineeritakse normaalseid.

Euroopa Parlamendi ajakirjandusauhinna said Poola, Rootsi, Ungari ja Ühendkuningriigi ajakirjanikud

Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek andis üle EP ajakirjandusauhinna Euroopa küsimuste selgitamise eest Poola, Ühendkuningriigi, Ungari ja Rootsi ajakirjanikele neljas kategoorias: trükimeedia, internet, raadio ning televisioon. Iga kategooria võitja sai auhinnaks 5000 eurot.

 Witold Szabłowski Poola ajalehest "Gazeta Wyborcza" sai trükimeedia auhinna artikli eest "Täna uhutakse kaldale kaks surnukeha". Artikkel tutvustab ebaseadusliku sisserännu probleeme Euroopa Liidus. Žürii sõnade kohaselt on artikkel informatiivne, elav ning autentne ja kirjutatud väga heas ajakirjanduslikus stiilis.

Kajsa Norell ja Nuri Kino "Sveriges Radio Ekot"-ist (Rootsi) võitsid raadiokategoorias auhinna saate eest, mis käsitleb ELi finantsabi Türgile. Reportaaž näitab, kuidas ELi abiraha ei jõua Türgi kohaliku põllumeheni. Reportaaži tehes käidi nii Türgi maapiirkondades kui ka Ankaras, ning žürii leidis, et tegemist on suurepärase uurimistööga. Samuti märkis žürii ära saate väga hea ajastuse.

Zsolt Németh Ungari MTVst võitis televisiooni kategoorias auhinna programmi "Euforia" eest, mis tutvustab ELi ajalugu mõistetaval viisil Euroopa Liidu asjadest kaugel seisvatele inimestele ning nooremale põlvkonnale. Žürii kiitis programmi kvaliteeti, sest see on "/.../ huvitav ja hariv ning samas ka naljakas /.../".

James Clive-Matthews (Ühendkuningriik) võitis auhinna interneti kategoorias oma blogis avaldatud artikli eest "Eutopia: Kui suur protsent seadusi tuleb EL-ist?". Žürii leidis, et autor on teinud erakordselt põhjaliku  taustauuringu ning et artikkel ei ole mitte ainult informatiivne ja põnev, vaid ka kergesti mõistetav, veenev ja humoorikas. James Clive-Matthews, kes on "/.../ üks vähestest blogijatest, kes kirjutavad Euroopa Liidust tõsiselt /.../ ", on hakkama saanud väga tõsiseltvõetava statistilise ja võrdleva uurimustööga, ent samal ajal on tema artikkel hästi loetav.

Auhinda üle andes ütles Euroopa Parlamendi president Buzek: "Otsusega luua ajakirjandusauhind soovib Euroopa Parlament edendada kriitilist ja erapooletut ajakirjandust. Ma tean, kui keeruline ülesanne võib olla Euroopa, tema poliitikate ja otsuste selgitamine. Ent see on ülioluline.

Ma olen pärit riigist, kus ajakirjanikud ei tohtinud peaaegu 50 aasta jooksul avaldada seda, mida nad nägid, kirjutada sellest, mida nad mõtlesid ega kõnelda sellest, mida nad tundsid. Ma tean, kui kallid on need väärtused, need ühised Euroopa väärtused. Ma usun, et on veelgi olulisem kuulata neid, kes on kriitilised, sest nad kontrollivad meid ning sunnivad meid selgitama oma poliitikaid paremini, ning mõnikord juhivad nad tähelepanu vigadele, mida me ehk oleme teinud."

Auhinnatseremooniale järgnes paneelarutelu teemal "Ajakirjanikud - ohustatud liik?". Kohal olid peaaegu kõik rahvuslike voorude võitjad ning 50 noorajakirjanikku, kes osalevad ka Euroopa Parlamendi poolt korraldatud seminaril.

Jaga |