Kelle kord on valida Res Publica?

ANDO LEPS,      26. veebruar 2003


Uut kvaliteeti lubava Res Publica meelest piisab programmi ja valimisplatvormi kokkuvõtteks hüüdlausest: "Vali kord!" Mida lihtne loosung tähendab, jääb segaseks. Kummalisel kombel ei suutnud või söandanud trio Parts, Palts ja Taal loosungit "Uus poliitika!" selgitada mullu oktoobris kohalike valimiste ega ka nüüd Riigikogu valimiste eel.

Kuna tegu on uudsust väga enesekindlalt ja kõrgilt kuulutava parteiga, võib järeldada, et loosungid "vali uus poliitika" ja "vali kord" tähendavad enam-vähem üht head asja. Kahe valimise vahel on Res Publica pealiinis siiski mõndagi muutunud - rahvaga suhtlemise põhisõnum muutus lühemaks ja partei arvates löövamaks.

Uue partei vanad rahastamisskeemid

Respublikaanidele meeldib rääkida lihtlausetega. Vist loodetakse, et nii lihtsa sõnumi puhul ei julgeta eriti pärida ja langeb ära vajadus oma lööklausete sisu täpsemalt üle rääkida. Pole ju veel kordagi õnnestunud kuulda Res Publica mõne juhi selget juttu loosungite tegelikust sisust. Iga kord on Parts või Palts seletanud uut poliitikat viiel erineval moel, iga kord on jäänud üles veel rohkem uusi küsimusi.
Kui püüda omal käel uurida, mida ikka tähendavad müstilised mõisted uus poliitika või kord, mida peab valima, ei jõua otsingutes eriti kaugele.
Olin päris hädas, sest teadmishimulise kodanikuna vaatasin hirmuga kalendrit - pelgasin tõsiselt, et valimised on enne läbi, kui õnnestub saada vähegi aimu Res Publica pakutavast õnnest.
Eelmisel nädalal sai lehtedest teada, et Res Publica uus poliitika on eelkõige tagasipöördumine vanade aegade tuttavate võtete juurde. Uue partei salaskeemid rahastajate meelitamisel ja petmisel ning segase rolliga varifirma kasutamine parteikassa täitmisel meenutab eelmisi parlamendivalimisi, kui tänane võimupartei Reformierakond kasutas sarnast võtet salapärase firma R-Hooldus abiga. Siis läks afäär korda. Pärast küll päriti, kuid looritatud rahapump oli töö teinud. See julgustas uusi tulijaid. Kuid kui reformerite krutskiskeemist saadi aimu alles pärast valimisi, siis nüüd tuli kahtlane asi avalikuks vahetult Riigikogu valimiste eel. See tegi endise presidendi kantseleis ja riigikontrollis kosunud poisid ärevaks.
Mõni nõrganärvilisem respublikaan lubas hämara kuuluvusega ja maksuvaba sampo ilmsikstuleku ebamugava loo kohe politseisse anda, kuulutades kõik konkurentide vandenõuks. Kuid häbiväärse petuskeemi olemasolu, partei suurrahastajate mitmesajatuhandelised koolitusarved ja vahendajafirma segane roll on kõnekad faktid, mis näitavad Res Publica uue poliitika sisu ja väärtusi.

Projekt "Meri ja sõbrad"

Veidi tõi selgust ka Partsi, Paltsi ja Taali poiste tuure koguv ja suurt raha nõudev kampaania. Varasemast salgamisest hoolimata leidis kinnitust, et Res Publica on ekspresident Lennart Meri ja tema sõprade uus suurprojekt. Oma soosikute toetuseks korraldas Meri lähimate kaasvõitlejate Enn Soosaare ja Toomas Kiho abiga nn teise 40 kirja, s.o 40 kultuuritegelase pöördumise nelja parempoolse erakonna poole üleskutsega luua ühisrinne Keskerakonna vastu. (Kirjutasin sellest pikemalt eelmises Kesknädalas.)
Lasti käiku ka viimased laskemoonavarud ja Lennart Meri, Jaan Kross jt tuntud nimed võtsid Res Publica poisud nüüd juba avalikult oma hõlma alla.
Partei volikogu esimehe Urmas Reinsalu ning noorte võimulepürgijate valimisvoldikuid ehivad endise presidendi Meri ja Eesti NSV rahvakirjanik Krossi pildid ja toetusavaldused oma kasvandikele. Niisiis on maskeraad läbi ja Res Publica tegelikud loojad ning niiditõmbajad astunud päevavalgele. On ainult aja küsimus, kui Paltsi, Partsi ja Taali teeneid enam ei vajata ning neil tuleb musta töö tegemise järel partei juhtkonnast kõrvale astuda.

Res Publica iidolid kindlustasid okupatsiooni

Kuid murelikuks teeb, et Eesti poliitikasse kahtlaste jõuvõtetega murdva Res Publica üks iidol on okupatsioonirezhiimiga tihedat koostööd teinud ja NLiidu KGB varistruktuure väliseestlaste vabadusvõitlusest informeerinud ning sel moel Eesti rahvuslikke huve kahjustanud Lennart Meri. Au ei tee respublikaanidele ka oma teise kumiiri Jaan Krossi eetiline tase.
Suur ajakirjandus vaikis selle küll maha, kuid fakt jääb faktiks: Jaan Kross viis okupatsiooniajal oma koolivennalt Rootsist saadud isikliku kirja KGBsse ja vastas sellele Rahva Hääles 20. novembril 1957 eesti pagulaskonda halvustava propagandaartikli (vt Kesknädal, 5. ja 12. veebruar).
Need teod olid Meri ja Krossi teadlikud valikud okupatsioonirezhiimi teenimisel ja kindlustamisel. Kui uus, end puhta ja aatelisena näitav ja teisi mustav partei Res Publica järgib Lennart Meri ja Jaan Krossi aadeteta eetikat, siis ilmselt see ongi nende uus poliitika ja uus kord, mida meid kutsutakse valima.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)