Riik algab omavalitsustest

Taavi Aas,      08. august 2007


Mida elujõulisemad on omavalitsused, seda tugevam püsib riik. Kahjuks kiputakse Eestis seda tõde unustama, vastandades valitsust kohalikule võimule. Omavalitsusi kujutatakse riigi poolt doteeritavate munitsipaalettevõtetena, millele kindlustatakse vaid hädapärane toimetulek, allutades raamatupidamist järk-järgult üha rangematele normidele.

Eesti omavalitsused on juba aastaid taotlenud eraisiku tulumaksust praegusest suurema osa jätmist kohalike vajaduste katteks. Kahjuks pole valitsus selleks võimalust leidnud. Ka järgmisel aastal jääb kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksust 11,9 protsenti, mis pole ilmselgelt piisav. Tundub, et valitsus, kes kõneleb vajadusest tulumaksumäära alandada ning inimestele oma raha kasutamise üle otsustamiseks suurem õigus jätta, käitub tegudes sootuks vastupidiselt. Kahtlustatakse, et omavalitsused ei suuda kohaliku elu edendamiseks vahendeid tulemuslikult jaotada ning riik soovib siin mängida vanema venna rolli, kes nooremale ja rumalamale õiget käitumist õpetab. Julgen kinnitada, et linna ja valla vajadusi teavad eelkõige omavalitsuste juhid, kes kohapeal elavad, mitte Toompealt binokliga isamaa avarusi kiikavad valitsusliikmed.

Riigil tuleb omavalitsusi usaldada, aktsepteerida nende vastutustundlikkust ja suutlikust kohalikku elu korraldada. Ometi näib valitsus lähtuvat eelarvamusest, et omavalitsused vajavad senisest karmimat järelvalvet. Tulevast aastast rakenduv raamatupidamise konsolideerumise mudel vähendab oluliselt omavalitsuste laenuvõimalusi. Kohalike omavalitsuste bilanssi arvatakse kõik äriühingud, kus linna eraldised ületavad eelarves 50 protsenti. Suuremates omavalitsustes nagu Tallinn ja Tartu ei ületa laenukoormus ka pärast uute normide kehtestamist riigipoolsete sihtotstarbeliste eraldiste mahaarvamise järgselt 60 protsenti tuludest, ent väiksematel kohtadel jäävad paljud olulised projektid toppama ning areng seiskub. Sisuliselt omavalitsuste investeeringud külmutatakse.

Valitsus põhjendab kavandatavaid samme üleminekuga eurotsooni, ent kas see kaalub üles omavalitsuste normaalse tulemusliku toimimise? Keskendumine ainsale eesmärgile – tagada eurole ülemineku kriteeriumide täitmine, ei tohi välistada muude riigile oluliste valdkondade toimimist. Ühe erakonna valimislubadustest tekkinud finantsvaakumi korvamine omavalitsustel hapniku kinnikeeramisega, meenutab halastussurma pakkumist eluvõimelisele patsiendile.

Riigi seisukohad läbirääkimistel omavalitsustega on seda lühinägelikumad, et prognoositav majanduslangus eeldaks tulevikus omavalitsuste tellimuste kasvu erasektori toetamiseks. Kõikjal maailmas etendavad omavalitsused majanduskriisides stabiliseerivat ning tagasilööke pehmendavat rolli, omades selleks ka vajalikku tulubaasi. Eesti Vabariigi valitsuse lühinägelik regionaalpoliitika toob endaga kaasa omavalitsuste kiratsemise. Tegemist on Eesti julgeolekule ohtliku käitumisega. Vaid elujõuliste omavalitsuste korral tagatakse elanike kaitsetahe ning normaalselt toimivad paiksed kooslused, mis säilitavad riigi ühtse vereringe.

Valitsusel oleks aeg kuulata omavalitsuste motiveeritud ettepanekuid, sest kaalul on märksa rohkem, kui eurokriteeriumide täitmine.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)