Kas panga asemele laenuühistu?

HELLE VIRT,      16. oktoober 2002




1994. aastal tegutses Eestimaal 40 panka. Praktiliselt kõik tollel ajal alguse saanud pangad on kas pankrottide kaudu ajalukku kadunud või läbi liitumiste teiseks arenenud. Alles jäänud suurpankade klienditeenindus on koondunud linnadesse. Väiksematesse keskustesse pole jagunud nüüd rahaautomaatigi.

Võin täna teile täie veendumusega kinnitada - hoiu-laenuühistud on elujõulised. Kuna ma olen isiklikult kogu hoiu-laenuühistu asutamise ja töölerakendamise protsessi läbi teinud, siis julgustuseks teistele, kes veel ainult plaani peavad, räägin Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu elujõust, mille tegevjuht ma olen.

Väikelaenu soovivad paljud võtta

Põlvamaa talupidajate eestvõtmisel alustasime 2000. aasta aprillis hoiu-laenuühistu asutamist. Tegime endale selgeks vastava seadusandluse ja liikmete sihtgrupi. Saatsime välja 350 kutset asutamiskoosolekule ja algatusgrupp tegi ka isiklikult oma tutvusringkonnas vastavat propagandat. Asutamiskoosolekul 30. augustil 2000. aastal osales 50 asutajaliiget ja osakapitali saime kokku 200 000 krooni. Kõige raskem oligi saada kokku see 200 000. 12. oktoobril 2000. aastal kanti Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu äriregistrisse. Ja veel läks ligi 3 kuud, enne kui me oma büroo avasime ja ka tegeliku klienditeeninduseni jõudsime.
Nii et asutamise protsess kestis 9 kuud. Me pidime oma jõududega hakkama saama. Kõik, alustades lauast, toolist ja arvutist, tuli muretseda. Starditoetust hoiu-laenuühistutele polnud ette nähtud. Visadus ja järjepidevus on viinud tänaseks meid sinna, et hakkame lõpetama teist majandusaastat. Põlvamaa Hoiu-Laenuühistul on juba 165 liiget, s.h 12 juriidilist isikut, osakapital 764 000 krooni, liikmete tähtajalisi hoiuseid 512 000 krooni, laenuportfell 1 700 000 krooni, bilansimaht ligi 2 miljonit krooni. Nõudlus väikelaenudele on suur. Ei ole võimalik kõiki laenusoovijaid rahuldada.

Üldsus teab meist vähe

Kümme tegutsevat ühistulist finantsasutust on liitunud erialaliiduks - Eesti Hoiu-Laenuühistute Liit. Liidu tegevus on jäänud vaatamata hoiu-laenuühistute poolsetele ponnistustele siiski tagasihoidlikuks. Ring on kitsaks jäänud ja tegijad on kümne aasta jooksul väsimas. Hoiu-laenuühistud ootavad uut tõuget väljast poolt.
Nüüd, kus kas või Põlvamaa HLÜ näitel on tõestatud, et täna on võimalik ka tühjalt kohalt alustades elujõuline HLÜ tööle saada, ootaks nii poliitikute kui Eesti Panga poolt abistavat kätt. Eelkõige on vaja läbi vaadata seadusandlus HLÜ asutamiseks ja teiste krediidiasutustega võrdseks kohtlemiseks, lisaks suurendada laenuressurssi, tuleks see siis riigieelarvest, eelarvevälistest fondidest või välismaalt.
Probleem on selles, et ühelt poolt on HLÜ asutamine väga vaevarikas ilma välisabita ja teisalt napib juba töötavatel HLÜ-del laenuraha. Selle tulemusena on tegutsevaid hoiu-laenuühistuid niivõrd vähe, lisaks ei jõua nad enda poolt loodud liitugi tasemel ülal pidada. Kes siis veel seisab hoiu-laenuühistute ühiste huvide eest?
Võib-olla peaks siin lähenema hoiu-laenuühistute suunamise, juhendamise ja abistamise küsimusele hoopis teise nurga alt. Taotleda riigipoolset toetust ja asutada näiteks Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja juurde ühistuliste krediidiasutuste sektor. Tootjad ja töötlejad on seal juba esindatud. Ka ressurss on olemas. Ühiselt saaks ka hoiu-laenuühistud uue hingamise ja jalgratast ei pea uuesti ehitama.
Kui see kõik on olemas, saavad HLÜ-d edaspidi endaga ning oma klientide ja liikmete teenindamisega suurepäraselt hakkama. Eks sellest tõuse ka riigile tulu, kui elujõulised hoiu-laenuühistud meie eri regioonide arengule kaasa aitavad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)