Sotsiaalse maiguga nalju:

Mati Jakson,      08. jaanuar 2003


Juba vanas orjapõlves oli naer ja nali eestlase lohutaja. Enamik eesti rahvanaljandeid on suunatud mõisnike tögamisele ja seda sageli nõnda peenelt, et mõisahärrad talupoja huumorist arugi ei saanud. Nüüd oleme vabad, aga rügame tööd teha nii väikese palgaga, mis vaevu hinge sees hoiab. Mõistagi rikastuvad välismaalastest rahajõmmid. Poolnäljas elavad aga meie pensionärid, töötutest, invaliididest ja kodututest rääkimata.
Teadkem, et iga aeg saab kord ümber. Seni aga aitavad elus püsida humoorikad tähelepanekud elust enesest. Ja kui siit teevad oma järeldused riigiisad või need, kelle tõttu te raskustesse olete sattunud, on minu kogumistööst pisutki kasu olnud.

"Sa poed oma ülemusele nagu tallalakkuja," ütleb kaaskannataja sõbrale.
Sõber: "Aga ehk just seepärast satuvad kõrged ametnikud sageli libedale."

Parteijuht kutsub vaese abivajaja peole.
Juht: "Kas pole rikkalik peolaud?"
Abivajaja: "Aga kuhu kadusid minu avaldused toetuse saamiseks?"
Juht: "Kogu raha kulus tänase peo ettevalmistusele."

Ametnik näeb sotsiaalabi ukse taga pikka järjekorda. Osa invaliide ja pensionäre hoiab end vaevu seina najal püsti.
Ametnik kolleegile: "Vaata, kui palju toetajaid!"

Patsient: "Mu valud on talumatud!"
Arst: "Tähtis on, et te mind taluksite."

Miljonär annab kerjusele sendi, ise lausudes: ""Kuigi sa pole sentigi väärt, poleks sinusugusteta miljonäre…!"

Pankrotti läinud restoranipidaja juurde tormab näljane: "Ega teil heeringa soolvett vaesele anda ei ole?"
Restorani omanik: "Nüüdsest olen ise kah kuival."

Invaliid töötab kojamehena. Mööda läheb ülemus ja teeb märkuse: "Miks te vastutuult pühite - nii läheb praht silma…"
Kojamees vahetab suunda. Nüüd lendab praht ülemuse suunas. Pea kinni, kärgib ta! Mul on vaja täna suur koondamine läbi viia. Ma ei näe ju sedaviisi "platsi pühkida"…

Elust enesest kirja pannud

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)