Riidepuu kandis kleidi välja

EVE OSA,      02. märts 2005


"Päeva jooksul lisame moespetsialistide kommentaare nähtud kleitidele,"lubas Delfi pärast vabariigi aastapäeva.

Mul kui nõuka-aja lapsel seondub sõna NAINE eelkõige teatud soolise iseärasusega, NAISTEPÄEV aga naiste päevaga. Ajalootunnis õpetati meile, et rahvusvaheline naistepäev on töötavate naiste rahvusvahelise solidaarsuse päev, mida otsustati tähistama hakata Clara Zetkini ettepanekul 1910. aastal Kopenhaagenis naissotsialistide II konverentsil.
Ilma ajalootunni-soustita: 8. märts oli riiklik püha, puhkepäev. Kogu pere oli kodus, keegi ei pidanud tööle ega kooli minema. Selle päeva puhul tõid klassi poisid tüdrukutele, meestöökaaslased naistöökaaslastele, meessõbrad naissõpradele, isad-vanaisad-lapsed emadele-vanaemadele lilli.
Et nõuka-ajal ei veetud meile Hollandist ja mujalt lennukikoormate kaupa kauneimaid õisi sisse ja lillepoode oli üldse vähe, siis seisid kõik sabas või kasutasid tutvusi, et alpikanne, nartsisse või tulpe hankida. Agaramad lapsed ajatasid neid lillekesi isegi kusagil varjatud nurgakeses. Mängureeglite juurde kuulus range saladuskate – nagu sünnipäevakingi puhul. Tegelikult oli see kõik täitsa lahe ja armas ...

Enamik meist, nõuka-aegsetest lastest, mõtles naistepäeval just emale.
Minu emal olid sõnad ja mõisted rangelt paigas. Naine – naissoost olend. Preili – vallaline naissoost olend. Proua – kas seaduslikult abielus või lesk, üldjuhul kindlasti lapsi omav naine. Abikaasa – seaduslikult abielus oleva mehe või naise kaasa. Vabaabielunaine/-mees – registreerimata, kuid tegelikult koos elava heteropaari üks pool. Riidepuu – ese rõivaste riputamiseks.

Kui mu ema oleks saanud tänavust Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud presidendi vastuvõttu (rahvakeeli: pingviinide paraadi) vaadata ja selle kajastusi lugeda/kuulata, oleks ta terve talupojamõistus paraja põntsu saanud.

Mis jama see on – president kutsub riigi väärikamad inimesed kokku, et neile tere öelda, head kontserti ja lahedat pidu pakkuda, kuid seda tuleb käsitada kui moe- ja jõukuseparaadi! Ja naisi arvustatakse kui riidepuid! Oled küll väärt inime, kuid sul pole raha või tahtmist disaineritualetti või rahvarõivakomplekti osta või riidepuufiguuri, et neid hilpe "välja kanda" – passi parem kodus!
Ja need pingviinide protokollireeglid? Presidendi vastuvõtul nimetatakse härra seaduslikku naist nimetult abikaasaks, proua seaduslikku meest aga nime- ja ametit pidi. Tõepoolest, MITTE ÜHTEGI meeskülalist ei tutvustatud nimetult lihtsalt kellegi naise abikaasana, küll naisi pea pooltel juhtudel ainult oma mehe nimetu abikaasana. Kas abiellumine teeb naisest nimetu asja, aga mehest mitte? Vabaabielunaisi aga esitleti nime järgi ja prouatiitliga! No see on küll äraspidine perede austamine.

Kui hommikuti ilmuvas õhtulehes promotakse promojanulisi poolilmadaame või õhatakse, kui kurnav on ühel kenal tütarlapsel ühe päevaga viie soengu tegemist taluda, siis peavad selle lehe tegijad lihtsalt silmas oma väljaande formaati. Lõõgastuseks võib see olla tobemõnus kellele tahes.
Samalaadne Kroonikagi võib võrrelda hetkel peaministriks oleva mehe eksnaist ja vabaabielunaist riidepuudega – laites, et ühel neist on maani kleidile ülle tõmmatud dubljonka, mitte valge hõberebasekasukas. Ja ahhetada, kui mitu tuhat kellegi seljas olnud kasukas või kleit maksis.

Aga kui nn kvaliteetlehtedes jm ennast kvaliteetsena reklaamivates infokanalites samamoodi jahutakse ja nais-tegijaid seksikuse parameetrite järgi arvustatakse/reastatakse, kas siis tuleb seda võtta juba kui riiklikku poliitikat? Vastukaaluks millele? Kas sellele, et nõuka-ajal ülistati ainult naistraktoriste ja muid sotsialistliku töö kangelasi? Loll jutt! Tollal jõudsid leheveergudele kõikvõimalikel elualadel tegutsevad naised (ja mehed) – mitte üksnes riidepuudena.
Oleks vist tagumine aeg neid taas märgata ja hinnata. Sest nad on tõesti suur ja terve osa Eesti riigist. Nad on kodanikuühiskonna sisu, mitte klantspilt.

KESKMÕTE:
Nõuka-ajal jõudsid leheveergudele kõikvõimalikel elualadel tegutsevad naised mitte üksnes riidepuudena. Aeg oleks neid taas märgata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)