Kui kukk keskelt teri nokkima hakkab, saate varsti Riigikokku

Mati Jakson,      22. detsember 2004


Stalinlik ideoloogia tabas valusasti Eesti jõulude rikkalikku kombestikku. Sõna „jõulud" oli tollal keelatud. Küünalde, nääriehete ja uusaastakaartide müük algas kauplustes pärast jõulupühi, samuti väljakukuuskede ülespanek. Enne jõulupühade möödumist oli ka koolides ja asutustes keelatud nääripidusid korraldada. Kes vanadest traditsioonidest kinni pidas, sellest sai omalaadne vastuseisja valitsevale ideoloogiale.
Majanduselu muutustega seoses on nüüdisajale tunnuslik põllu- ja karjakasvatusega ning loodusilmingutega seonduvate pärimuste unustusse vajumine. Püsivamad tänapäeva tavandeis on nn igavesed teemad – isiklik õnn ja lembesuhted.
Muinaseestlaste kombeseletustesse põimunud kristlikud vaated tõid vanarahva tavadesse muutusi.
Kui jõuluks õlgede tuppa toomist seletati varem vaikusenõudega (kodusid külastavad kadunukeste hinged vajavad rahu) või viljakusemaagiaga (järgmisel aastal kasvab hea vili), siis järk-järgult sai ülekaalu põhjendus, et Jeesuslaps sündis õlgedel (heintel) ja õlgi tuuakse tuppa, sümboliseerimaks seda sündmust.
Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks päkapikkude ja jõuluvanadega. Hiljem kandusid nii tavad kui ka postkaardid meile. Uusaastakaartidelt ja jõulupiltidelt võis möödunud sajandi algul leida lisaks inglitele küünlasära, kellukesi, laternaga päkapikke, talvemaastikke valgustatud akendega, millele lähenes jõuluvana. Samuti võis neilt leida vanas rahvausundis õnne sümboliks olnud hobuseraudu ja neljalehelist ristikheina.
Võiksime sellelgi aastavahetusel mõnda vana uskumust proovida, et teada saada, kas aasta tuleb õnnelikum kui eelmine.
Mõned näited:
Kuressaares antud vanasti kukele viina, et lind läbi aasta hästi laulaks ja talurahva hommikul õigel ajal üles ärataks.
Koerale antagu vana-aastaõhtul tublisti süüa, siis saadetagu ta uksest välja, vaadates, kuhu poole koer haugub – sealt tulla kosilane.
Uuel aastal lasti ennevanasti püssi, ikka kogu halva eemalepeletamiseks. Mõnel pool pandi ka küünal postile ja kes sellele pihta sai, sellel olla uuel aastal igasugust õnne.
Vana-aastaõhtul viidud loomadele lauta soola ja leiba, siis sigivat nad eriti hästi.
Viimane uskumus peaks ka eesti rahvale ja iibe langusele soodsalt mõjuma, kuigi kõikide pühade ajal juuakse ja süüakse nõnda kõvasti, et kas või vats rebeneb ...
Kuna tina valamine ja rakettide lennutamine on niigi selged, siis soovin, et rahajõmmid vaesemat klassi mitte ära ei unustaks, sest muidu poleks ju rikkureid ka. Veel sooviksin, et kõik omavahel pisutki paremini läbi saaksid, riidu ei kisuks ja vaatamata raskustele veel suudaksid armastusse uskuda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)