Milleks meile tasuta maakonnaliinid

Maakondliku bussitranspordi reformil on kaks peamist märksõna: piletihindade kaotamine ja liinide tihendamine.

Tuletagem meelde, et tasuta ühistransport oli 2015. aastal Riigikogu valimiste eel üks Keskerakonna peamisi lubadusi ning koalitsioonikõnelustel sai kokku lepitud, et ühistranspordi arendamiseks eraldatakse järgnevatel aastatel lisaks 21 miljonit eurot aastas. Tänavu tõuseb bussiliinide dotatsioon 34,8 miljoni euroni, suurenedes 12,9 miljonit eurot.

Olemas on lisaraha ka liinide tihendamiseks. See aitab optimeerida sõidugraafikuid ja tulla tarbijate vajadustele võimalikult lähemale. Oluline on ka fakt, et bussifirmade jaoks ei muutu midagi – nemad saavad endiselt tasu liinikilomeetrite pealt, sõltumata reisijate arvust.

Möödunul aastal tehti maakonnaliinidel ligikaudu 18 miljonit reisi. See annab märku, et auto pole ainuke transpordivahend maapiirkondades ja tasuta bussitransport toob kasu paljudele.

Bussipileti arvelt on inimestel võimalik säästa märkimisväärne summa, mida kasutada muuks otstarbeks.

Enim puudutab reform neid inimesi, kes igapäevaselt bussiga väikekohtadest tööle käivad. Paljudes maapiirkondades jääb bussisõidule kuluv summa ühes kuus 45 kuni 90 euro vahele. Igaühe hinnata on, kas tegemist on väikese või suure summaga, kuid võttes arvesse, et keskmine netopalk jääb paljudes maapiirkondades 700 kuni 800 euro vahele, on nende inimeste jaoks tegemist väga suure soodustusega, mis annab võimaluse vabanenud raha muuks otstarbeks kasutada.

Teine suur maakonnabusside tarbijaskond on kohalikud eakad, kes kasutavad ühistransporti, et käia arsti juures, poes, tuttavatel külas, erinevates seltsides või veel töölgi. Võttes arvesse, et pensionid pole üldisele majandusarengule järele jõudnud, annab tasuta ühistransport maapiirkonna eakatele koos aprillikuise 6,3-protsendise pensionitõusuga lisaraha, mis tuntavalt aitab nende elujärge parandada.

Lisaks finantsolukorra paranemisele annab tasuta transport võimaluse tihedamalt oma eelarvest lähtumata bussivõimalust kasutada ja aktiivsemat vanaduspõlve elada. Eakate inimeste liikumisvõimaluste parandamine ei tohi olla prioriteet ainult pealinnas, vaid olgu seda kogu Eestis.

Kui paljudele pealinlastele võib tunduda, et maakonnaliinid on väljasurev trend, siis 18 miljonit reisi aastas tõestab vastupidist.

Maaelanik ei liigu ainult autoga ja paljudel see võimalus isegi puudub. Me ei tohi tõsta linnainimest eelisseisu ning peame tagama võrdsed liikumisvõimalused kõigile üle Eesti.

Näiteks Belgias makstakse väljaspool linna elavatele, kuid linnas töötavatele inimestele tööandja poolt ühistranspordikulud kinni täismahus. Pole põhjust, miks riik ei võiks Eesti maaelanikele abikätt pakkuda ning seeläbi parandada äärealade ja maapiirkondade olukorda.

Riik ei saa tuua töökohti ega teenuseid inimeste juurde, kuid saab leevendada olukorda, kus maainimene peab kütuse või bussipileti peale kulutama suure osa oma palgast.

Kui soovime, et maaelu säiliks, ebavõrdsus linnade ees väheneks ning inimeste mobiilsus suureneks, tuleb leida alternatiive. Tasuta maakondlik bussitransport koos liinide tihendamisega seda kindlasti on.

KESKMÕTE: Kui soovime, et maaelu säiliks, ebavõrdsus linnade ees väheneks ning inimeste mobiilsus suureneks, tuleb leida alternatiive. Tasuta maakondlik bussitransport koos liinide tihendamisega seda kindlasti on.

ENN EESMAA,  Riigikogu aseesimees

Jaga |