Eakate nõudmised ja soovid:

05. detsember 2007


Täna, 5. detsembril on Toompea Lossi platsil taas väljas meie riigi eakas põlvkond. Pensionäride elu ja toimetulek on üleüldises parempoolitsevalt galopeerivas hinnatõusukampaanias karmistumas. Keskerakonna Seenioride Kogu on kutsunud oma liikmed Riigikogu hoone ette piketile tuletamaks valitsusele meelde, et võimulolijad ei unustaks neid inimesi, tänu kellele see riik meil olemas on.


1. Seisame vastu kütuse- ja elektriaktsiiside ning käibemaksu tõusule.

Kütuse- ja elektriaktsiisi ning käibemaksu kasvu arvelt tahetakse maksumaksja rahakotist võtta täiendavalt ligi 5 miljardit krooni. Tulumaksu protsendi alandamine seda ei kompenseeri, kuna see jätab inimestele alles vaid 900 miljonit krooni. Kütuse- ja elektrihinna tõus mõjutab kõiki tootmisvaldkondi ning neil on oluline koht inimeste tarbimiskorvis. Faktiliselt peab iga pensionär järgmisel aastal ohverdama ühe kuu pensioni.

2. Erakorraline pensionitõus 1. jaanuarist 2008. Tõsta pensioni baasosa 300 krooni ja rahvapensioni 200 krooni võrra.

Lisaks elukalliduse praegusele 8,5-protsendisele tõusule võrreldes aastataguse ajaga (eluase 26%, piim ja piimatooted 24%, leib ja sai 21% jne) tõusevad riigipoliitilise otsuse tagajärjel jaanuarist mitmed aktsiisid, mis toob kaasa hindade rekordilise kasvu. Aktsiisitõus ja inflatsioon mõjutavad kõige rohkem just väiksema sissetulekuga elanikke. Pensionärid ei võida ka tulumaksu alandamisest. 1673-kroonine rahvapension jääb alla isegi elatusmiinimumile (seda on Eestile korduvalt ette heitnud Euroopa Sotsiaalõiguse Komitee).

3. Pensionide kindlustusosaku arvutamisel madalapalgalistele ühe tööaasta eest aastakoefitsiendiks 1,0.

Umbes 75 protsendil töötajatest on keskmine aastakoefitsient väiksem kui 1,0. Nende palk jääb 8403 kroonist allapoole (2006. a. keskmine sotsiaalmaksu pensionikindlustusosa on 8403 krooni). Alampalka teeniv inimene saab aga aastakoefitsiendiks 0,357; mis tähendab, et ta peab töötama 2,8 aastat saavutamaks koefitsienti 1,0. Kõiki inimesi tuleb tööturul kohelda võrdväärsena ja neile peab võimaldama elamisväärse pensioni.

4. Riigieelarve ülejääk pensionikassasse.

Viimasel ajal on mitmel aastal riigieelarve ülelaekumisest tulnud tulud pandud pensionireservi, sest näiteks juba 2008. aasta aprillis ei piisa pensionide väljamaksmiseks jooksvast sotsiaalmaksust ja tuleb reservist lisa võtta. Kui pensionikassasse pidevalt juurde ei panda, kahaneb praegune 5,5 miljardi kroonine reserv 2011. aastaks 1,2 miljardini, millest ei jätku isegi pensionide ühekordseks väljamaksmiseks. Seega hakkab valitsus elama reservide arvel ega täienda tagavarasid. Probleemi ei oleks, kui Mart Laari kolmikliiduvalitsus poleks teinud 2001. aastal poliitilist otsust hakata pensionideks ette nähtud raha arvel katma II pensionisammast.

5. Lõpetada II kogumispensioni samba rahastamine sotsiaalmaksust ehk tänaste pensionäride arvel.

Suunata kogu sotsiaalmaksust laekuv raha esimesse sambasse ehk riikliku pensioni maksmiseks, millele on inimestel õiguslik ootus 1991. aastast, mil sotsiaalmaksuseadus vastu võeti.

6. Puuetega pensionäride sotsiaaltoetuste suurus olgu võrdne tööealiste puuetega inimeste omaga.

Valitsus tõstab järgmisest aastast puuetega inimeste sotsiaaltoetusi vaid tööealistel, jättes pensionärid sellest tõusust ilma. Kõiki puuetega inimesi tuleb kohelda võrdselt, sest pensioniikka jõudnul puue ju ei kao.

7. 2011. aastaks tõusku pension vähemalt 50 protsendini keskmisest palgast.

Valitsuse „topeltpensionide kurss" tõstab 44-aastase tööstaazhiga inimestel pensioni vaid 43-45 protsendini keskmisest netopalgast. Praegust inflatsiooni arvestades on seda ilmselgelt vähe – Euroopa keskmine on 70-80%. Ka ei tee valitsus „topeltpensione" mitte nelja, vaid viie aastaga, sest algsummaks oleks tulnud võtta pensionide suurus 1. aprilli 2007. aasta seisuga - 3519 krooni, mis kuulub veel eelmise valitsuse saavutuste hulka.

HÄID JÕULE KÕIGILE!
Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu

5. detsembril 2007, Toompeal


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)