Veel kord lasteaedade „vaherahust"

Lugedes Terviseameti juhi Tiiu Aro arvamuslugu, on mul hea meel, et Terviseamet on teinud vaherahu ning visanud ehk mõneks ajaks oma sõjakirve nurka, kuid mõnigi teemapüstitus vajaks veel selgitamist.

Esiteks, Tallinna linn

pole tahtnud kellegagi sõdida, kuid seadusekuuleka omavalitsusena on mõistagi kõik seadused täitmiseks, hoolimata sellest, kas seaduste täitmine on ebareaalne või mitte. Antud juhul pööras Tallinna linn tähelepanu sellele, et alates käesoleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud sotsiaalministri määrusega hakati tervisekaitsenorme märksa karmimalt tõlgendama ning selle täitmine käiks üle jõu ka Lääne- ja Põhja-Euroopa arenenud rikastel riikidel.

Mõnikord meenutavad

meie ametnikud ja poliitikud Ida-Saksa „tublisid" kommuniste, kes kangesti viisaastakuplaani mitmekordselt ületada soovisid, et oma võõrastele isandatele kusagil kaugel meele järgi olla.

Oleme realistid, arvestades Eesti riigi maksupoliitikat ja kohalike omavalitsuste rahastamist, on Eesti omavalitsused selle väga väikse rahaga veel üllatavalt hästi hakkama saanud. Põhjamaades, mida Tiiu Aro ja me kõik kangesti oma eeskujuks peame, on maksukoormus ligi poole suurem ning seal läheb ligi pool tuludest kohalikele omavalitsustele. Meil läheb aga nt üksikisiku tulumaksust, mis on põhiliseks sissetulekuallikaks, omavalitsustele vaid kõigest 11,4%. Ehk, võrreldes 2009. aasta algusega, on seda omakorda  0,53% võrra veelgi vähendatud ning lisaks on kärbitud erinevaid riigitoetusi, mistõttu kaotas näiteks Tallinn täiendavalt ligi pool miljardit krooni, ning seda olukorras, kus omavalitsustele on pandud uusi rahalise katteta ülesandeid. Samuti ootavad inimesed kriisiolukorras just kohalikult omavalitsuselt abi kõige enam.

Arvestades eelöeldut

on Tallinn alusharidust piisavalt rahastanud, ning kriitika, kuidas linn vähendab lasteaedade rahastamist, ei pea kindlasti paika. Vastupidi, näiteks 2009. aastal oli Tallinna linnaeelarves lasteaedade eelarve suurus 715 miljonit krooni ning 2010. aastal juba neli miljonit krooni suurem (719 miljonit krooni). Tallinnas on loodud viimaste aastate jooksul 3500 lasteaiakohta ning ehitatud on viis täiesti uut lasteaeda. Samuti on alushariduses pedagoogide alampalgamäärad võrdsustatud üldhariduskoolidega ning seejuures ei ole linn suurendanud vanemate poolt kaetavat osa.

Jutt sellest, kuidas

enamik Tallinna lasteaialapsi kannatab ruumipuuduse pärast, mistõttu suur osa lapsi jääb haigeks, ei vasta tõele. Enamikus Tallinna lasteaedades on ruumi piisavalt, ruumikitsikust on pidanud tundma peamiselt vaid mõned kesklinna lasteaiad, sest kesklinnas pole piisavalt ruumi uute, suuremate lasteaedade tarvis ning lapsevanemad on ise eelistanud pigem elukoha või töökoha ligidal asuvat lasteaeda, kui kaugemal asuvat suuremat lasteaeda. Terviseameti nõue, et ruumide suurust arvestataks nimekirja kantud laste alusel, mitte aga reaalselt kohalkäivate laste põhjal, on väheste ressursside tingimustes kindlasti liigne luksus. Ehitada suuri lasteaedu ka nendele ~40% lastele, kes kodus istuvad, on mõttetu ka siis, kui omavalitsustel oleks piisavalt raha.

Haridusameti uuringute järgi

käib Tallinna lasteaedades keskmiselt lapsi kohal vaid 50-60% ning selle kõige levinum põhjus pole üldsegi laste haigestumine nagu väidab Tiiu Aro, vaid lapsevanemate soov tihti lapsi niisama koju jätta, hoides kahjuks sellega lasteaiakohti kinni. Seetõttu tasuks tulevikus nõudeid karmistada, et lasteaiakoha saaksid kõigepealt need, kes seda kõige enam vajaksid.

Mis puudutab

Sotsiaalministeeriumile alluva Terviseameti järelevalvet lasteaedade nõuetelevastavuse üle, siis miskipärast tehakse ettekirjutusi sisuliselt vaid Tallinnas ning teised Eesti omavalitsused on justkui unarusse  jäetud. Samuti kasutatakse topeltstandardeid, näiteks Reformierakonna juhitavas Tartus arvestatakse mänguruumide sisse ka võimlemisruumid, kuid Tallinnas seda ei tehtud. Kas siis Tallinnale kehtivad karmimad nõuded kui Tartule?

Selleks et aru saada erinevate otsuste tagamaadest, tuleb osata terasid sõkaldest eraldada. Ma tõesti loodan, et keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse oponendid saavad ükskord aru, et laste rakendamine juba mitmendate valimiste valimisvankri ette ei ole eetiline.

HENRI KASELO, Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni nõunik

Jaga |