Nädala juubilar – ENN EESMAA 60

ENN ANUPÕLD,      07. juuni 2006


Öine Vikerraadio truu kuulaja saab muusika vahele aeg-ajalt korduvaid mõtteteri ja soovitusi. Näiteks – "Mine koju!" või "Helista emale!". Seal kordub ka: "Kuule – ja sa näed!" Arvan, et viimane sobiks täpipealt mu nimekaimust juubilari kohta. On ta ju muusikainimene. Kasvanud perekonnas, kus armastati muusikat.

Tillukesest peast õppinud tundma Estonia lava ja lavatagust, kuulanud isa ja tema kolleege laulmas, näinud neid kodus ja kuulnud pidulaua taga nalja viskamas ja teatrijuhtumisi rääkimas.
Sellise poisi ellu pidi muusika ja kultuur laiemalt lausa igaveseks jääma. Ja jäigi.

Tema esimesed saatesarjad Eesti Televisioonis talletasid tulevastele põlvedele eesti kultuuri vägevaid tugisambaid alates Ernesaksast. Tema "Estraaditähestik" kaardistas tõepoolest meie populaarsete lauljate ja pillimeeste kogukonna A-st kuni tähestiku lõpuni. Olen vahel mõelnud, et minu aja ETV-s oli kaks missioonitundega teletähte, kes sihikindlalt oma rida ajasid. Üks oli Enn Eesmaa ja teine Andres Vihalem. Nende jälg on jääv – arhiivilintidelt võiks näiteks suveti tolmu maha pühkida ja tõsta neid eetrisse. Keskmine ja vanem televaataja saaks igatahes äratundmisrõõmu ning tubli annuse noorusenostalgiat.

Täie õigusega võib lugeja küsida, et mis on muusikaga pistmist tänasel Enn Eesmaal – Keskerakonna aseesimehel, Riigikogu väliskomisjoni esimehel, presidendikandidaadil. Väidan, et on. Usun, et tõelise tõsiseltvõetava eesti poliitiku tunnuseks on oskus kuulata. Teist eestlast, poliitilist oponenti, isegi vene poliitikut. Ja tahtmine mõista, tajuda vastaspoole arvamuste tagamaid. Ning alles siis vaielda. Inimestel, kes armastavad ja mõistavad muusikat, on kõrva ka teiste inimeste mõistmiseks. Poliitikul on vaja tundlikke kõrvu. Kahjuks pole harvad need poliitikud, kes meenutavad krokodilli – suur teravahambuline suu ammuli saaki rabamas, ja kõrvu pole ollagi. Vikerraadio aga õpetab: "Kuula – ja sa näed!"

Teine ja mitte vähema tähtsusega põhjendus on see, et nimekaimul on kodus igal vabal hetkel muusika ja konservatoorium. Ei saa olla juhus, et abikaasa on klaverikunstnik. Leedumaa on kokku viinud kaks muusikainimest.

Kolmandaks õpetab muusika: on olemas orkester, solist ja dirigent – muidu muusikat ei sünni. Eesti poliitilisel muusikalaval tikuvad õige paljud kohe lava keskele mikrofoni ette valju häält tegema. Ja nõnda ei klapi alati toon ega rütm, võltsnoodid tikuvad vahele, hääl jääb liiga madalaks või hüppab kõrgele. Tõsi, suur kontsernimeedia leiab, et juubilar mängib vales orkestris ning dirigenti nimetatakse suureks juhiks ja õpetajaks. Mis parata, kui teiste orkestrite ees lihtsalt ei seisa sellist kõva käega ja poliitmuusika-tajuga kapellmeistrit? Mis parata, kui lihtsalt kätega vehkimisest ei sünni ka oskajatelt pillimeestelt tõsist muusikat?

Enn Eesmaa sööst poliitikataevasse tõendab veelkord, et tänases maailmas teeb poliitikuid ja presidente televisioon. Praeguses Riigikogus on minu häid kolleege terve trobikond – Katrin Saksast Vladimir Velmanini. Omamoodi huvitav seik on pärit ETV lähiminevikust. Veerand sajandit tagasi, sügaval Vaino-ajal saime üle kivide ja kändude käima ühiskontserdid Soome Yleisradioga: "Õhtutäht", "Helisild", "Sõpruslinnade laulud". Esimest ühissaadet juhtisid Mikko Alatalo, Enn Eesmaa ja Ela Tomson. Alatalo on täna Soome Eduskunnas, Ela Tomson Riigikogus, juubilar presidendikandidaat. Vaat, kus läksid lendu!
Allakirjutanu möödunud aastal ilmunud raamatu "Vana telemasti varjus" on peatükk tõelistest teletähtedest. Kirjutasin ka juubilarist Enn Eesmaast. Meenutan üht Vikerraadio telefoniküsitlust viis aastat tagasi, enne eelmisi presidendivalimisi. Seal toetas kaks helistajaprouat Enn Eesmaad. Kirjutasin ka oma toetushääle ja nentisin, et vähemalt kolm häält on tal olemas. Prohvetiks ma ei kipu, aga õigesti ennustasin. Nüüd ongi nimekaim presidendikandidaat.

Parteide peakorterites on kappidest välja võetud vanad luukered, uusi reastatakse ja kaalutakse nende poliitturu-müügipunktidesse paiskamise õiget aega. See aeg on ukse ees, sest samad luukered jäävad meediamüügile tuleva kevadeni. Pidevalt on saadaval ka pikast pruukimisest üsna võidunud ja kulunud Vene-kaarti. Mõne silma selle eest ikka saab!

Juubilar on aga igapidi viks ja viisakas mees. SL Õhtulehe profiiliga sobivaid meespoliitikute laialtlevinud nõrkusi ei tea tal olevat. Samuti ärihuve või kinnisvaraafääre. Ka võõrkeelteoskus on lai ning tasemel. Ühesõnaga – Eesmaa luukere tuleb välja mõelda!

See saab aga väga raske olema, sest ta elab nii nagu Vikerraadio õpetab öist kuulajat: läheb koju, helistab emale, kuulab – ja näeb…

Palju õnne!


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)