Iga reform peab arvestama piirkondlikke erisusi

Et ennast maapiirkondades toimuvaga paremini kurssi viia, oli veebruaris Keskerakonna fraktsiooni tänavune esimene väljasõit Võrumaale. Aset leidsid mitmed kohtumised võrumaalastega, külastati piirkonna asutusi ja ettevõtteid. Kohtumistest võtsid osa majandus- ja taristuminister Kadri Simson, riigihaldusminister Mihhail Korb ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Riigireformi ettevalmistamise käigus on oluline, et maapiirkondade jaoks otsuseid tehes ollakse ka reaalselt kursis, kuidas kohalikud inimesed asjasse suhtuvad ning kuidas kohalik elu saab igapäevaselt korraldatud vastavalt kohalikele eripäradele.

Kohtumisel Võru maavanema Andres Kõivuga ja arendustöötajatega tõdeti, et maavalitsuste roll on piirkonnas elukeskkonna arendajana aasta-aastalt nõrgenenud ja uut lähenemist, kuidas vajalikud teenused saaksid inimestele tagatud, on tõesti vaja. Võru maavalitsus on kindlasti nõus oma ideid jagama ning kohapeal tehakse üheskoos kõik selleks, et kavandatav reform annaks võimalikult hea tulemuse.

Täna veel maavalitsuse poolt korraldatava ühistransporditeenuse osas olime ühisel arvamusel, et tasuta ühistranspordi meede on kindlasti oluliseks abiks, kuid hajaasustusega piirkondade jaoks on see ainult n-ö pool rehkendust. Paljud inimesed on ise tänaseks leidnud alternatiivseid lahendusi ning külades on üksteisele transporditeenuse pakkumine juba tavapärane.  Arutlesime, mil moel oleks võimalik inimesi tasuta vedada ka seal, kuhu buss ei jõua või kus ühissõidukis on 1–2 inimest. Kindlasti vajavad hajaasustusega maapiirkonnad alternatiivset toetusmeedet, sest need võimalused, mida tasuta ühistransport loob tiheasustusaladele, peavad jõudma ka hõreda asustusega piirkondade elanikeni. Seega peab töö selles suunas jätkuma, et näiteks külades elavad lapsed ja noored pääseksid ükskord ometi maakonnakeskustes pakutavatesse huviringidesse ning kultuuriüritustest osavõtt ei tähendaks kogu ööpäeva ümberplaneerimist ja muretsemist, kuidas ikka üritusele pääseb ja tagasi saab.

Igal piirkonnal on oma eripära ja Eesti tasakaalustatud arendamine nõuab toetusmeetmetes paindlikkust  ning võimalust ka erisusteks. Kui Võrumaa on olnud juba üle-eestilise hajaasustuse  programmi esmaseks väljatöötajaks, siis nüüd on valmimas ettepanek rakendada sellesarnast meedet ka raadiomastide püstitamiseks, et lahendada sideprobleeme künklikul, tihedate metsadega ja madalate järvestikega Võrumaal.

Kohtumisel Võro Instituudi esindajatega tutvustas maaeluminister Tarmo Tamm väiketootjate probleeme ja seda, mida on kavandatud toetada juba 2011. aastast välja töötatud, kuid seni rakendamata Vana-Võromaa arenguprogrammi kaudu. Selle eesmärk on kohalikule kultuuripärandile tugineva ja selle võimalusi kasutava ettevõtluse toetamine. 

Võru linnavalitsuses rääkisime maakonnakeskuste rollist piirkonna teenusekeskusena, haldusreformi mõjust ja riigi toetusmeetmetest. Väikeste maakonnakeskuste pikaajaliseks vastuoluks on olnud teenuste kvaliteedi tõstmise vajadus, aga samas elanike väljarändest tulenev maksuraha laekumise vähenemine, mis nõuab juhtidelt raskeid otsuseid. Eelarves ette nähtud vahendid tänavate korrashoiuks on minimaalsed, kuid ettevõtluse elavdamise seisukohast on vajalik välja ehitada mitme piiriäärse keskuse tänavad. Linna läbib ju ka rahvusvaheline transiidikoridor ehk Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.  Riigi toetus strateegiliste teede-tänavate väljaehitamisel ja hooldamisel tugevdaks oluliselt linna rolli piirkonna ettevõtluskeskkonna arendajana.

Riigireformi elluviimine on hoo sisse saanud ning ka kohapealsetes piirkondades elatakse juba muutuste vaimus. Samas on inimestel suur ootus, et nende piirkonna eripärasid mõistetakse ja arvestatakse. Nad on igati valmis toetama valitsust nii omapoolsete ideede kui ka juba sisuliste ettepanekutega.

[esiletõste] Riigireformi ettevalmistamise käigus on oluline, et maapiirkondade jaoks otsuseid tehes ollakse ka reaalselt kursis, kuidas kohalikud inimesed asjasse suhtuvad.

ANNELI OTT,

riigikogulane, Keskerakonna Võrumaa piirkonna juht

Jaga |