Nädala juubilar Endel Lieberg 80

ARVO SARAPUU,      29. august 2007


Kui Endel Lieberg 25-aastase noore mehena Järvamaale Väätsale tuli, olid ajad keerulised. Maaelu oli saanud ränki hoope – Eestist olid üle käinud küüditamised, kollektiviseerimine, talude hävitamine, inimeste lahkumine. Kindlasti ei olnud Liebergil lihtne kohaneda niisuguste oludega, kuid põlise põllumehena pidi ka neis tingimustes elu edasi viima ja maad harima. Lieberg on ju samuti hingelt kündja, nagu ütles Ants Paju, kui ta koos Tauno Kangroga oma kündvat Kalevipoega Põltsamaale paigutas. Eesti mehed ongi ju hingelt kündjad, ja Lieberg on seda kindlasti.

Hilisem üle Nõukogude Liidu kuulus „9. Mai" kolhoos, mida Lieberg oskuslikult juhtis, oli tema Väätsale tuleku ajal majandite hulgas „punane latern". Kuid tulija haaras härjal sarvist ja alustas oma pikka töömeheteed, mille ta tänaseks on sellessamas kohas auga lõpetanud. Kui Mihhail Gorbatshov 1987. aasta veebruaris esimest ja ainsat korda Eestis käis, kuulus kõrge külalise marsruuti ilmtingimata Liebergi majandi külastamine.
Tunnen Endlit pikki aastakümneid ja olen kogu aeg imetlenud tema võimet, olenemata oludest, elu edasi viia. 25-aastasest noorest pealehakkajast on saanud 80-aastane grand old man, ja kõik vahepealne on olnud üks hästi üles ehitatud elu.

Teist korda tabasid Eesti maaelu ümberkorraldused 1990-ndate aastate alguses. Majandid lagunesid; asuti teostama omandireformi, maareformi, põllumajandusreformi. Aga ka siis oskas Lieberg oma majandit suurema lagunemise tormidest eemal hoida. Inimesed said tema juures edasi töötada – ta säilitas majandi elusana, arendas tootmist sihikindlalt. Väätsa on ka praegu ilus kant ja inimesed elavad seal hästi. Selles on Endel Liebergil olnud suur osa. Sellepärast ehk ärataski tema juubel nii suurt tähelepanu, et vanast kolhoosiesimehest pidasid vajalikuks kirjutada ja teda meeles pidada nii Maaleht kui ka Järva Teataja. Juubilari käis kohapeal õnnitlemas üle saja inimese!

Väätsa ühistu näol on meil praegu tegemist Eesti põllumajanduse tippettevõttega, ja eks sellepärast oligi juubelipeost osavõtjaid nii palju, sest kohale pidasid vajalikuks tulla ka kolleegid naabermaakondadest, samuti endised põllumajandus- ja riigitegelased. Minul koos abikaasa Kerstiga oli hea võimalus juubilari eelmisel laupäeval tervitada Edgar Savisaare ja terve Keskerakonna kongressi poolt.

Puutusin Liebergiga kokku siis, kui minust sai Paide MEK-i juhataja. Olin ka noor ja käre, ning tema elukogenud õpetused kulusid mulle ära! Jätkus ju minugi aega igasugu jamasid, küll ei jätkunud materjali ega inimesi – olud on ju alati olnud rasked. ﾜks asi, mida Lieberg mulle õpetas, oli selline: „Arvo, mida raskem on olukord, seda rahulikum pead sa olema, ja väljapääsu leiad alati!"

Ka siis, kui minust sai Järva maavanem, oli Endel Lieberg mulle heaks nõuandjaks. Tema tundis inimesi ning suutis neid ühise eesmärgi nimel kokku viia ja innustada. Tema tahtis kogu aeg, et Järvamaa elaks. Nüüdki, peale juubelit jõudis ta mulle Vodjale koos abikaasa Heljuga juba külla sõita ja arutada, mida saaksime Järvamaa heaks ära teha. Ta on kõigest huvitatud, tema elujõud on kadestusväärne.

Endel Lieberg on sündinud Järvamaal 28. augustil 1927. Kui küsisin, kuidas tal tervisega on, vastas ta, et käib iga päev ujumas ja on muidu igati vitaalne. Soovime Endel Liebergile ja tema abikaasale veel kord tervist ja elujõudu!


[foto] „Tööle, ikka tööle."
Pilt 2007. aastal ilmunud raamatust „Parunid, matsid ja vurled" (autor Enn Anupõld, kirjastus "Ilo"). Raamatu tööpealkiri oli autori sõnul „Liebergi lugu".


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)