Nädal Euroopa Parlamendis

Nagu eespool juba mainisin, valiti seekordsel täiskogul parlamendi president, 14 asepresidenti ning 5 kvestorit.

Täpsustuseks olgu öeldud, et president korraldab kogu parlamendi tegevust (nt võib ta avada, katkestada ja lõpetada istungeid, anda kõnelejatele sõna, kuulutada arutelud lõppenuks, panna küsimusi hääletusele ning kuulutada välja hääletuste tulemusi ning saata parlamendi komisjonidele neid puudutavaid teateid).

President esindab parlamenti ka rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades.

Seekordsetel presidendivalimistel oli fraktsioonide poolt üles seatud vaid kaks presidendikandidaati, need olid Jerzy Buzek (Poola, Euroopa Rahvapartei fraktsioon) ning Eva-Britt Svensson (Rootsi, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon).

Juba esimeses hääletusvoorus osutus ülekaalukalt valituks endine Poola peaminister Jerzy Buzek, kes sai 736 saadiku seast toetuse 555 kolleegilt. Tundub, et piir vanade ja uute liikmesriikide vahel hakkab hägustuma. Jerzy Buzek valiti presidendiametisse järgmiseks kaheks ja pooleks aastaks.

Valiti ka 14 asepresidenti. Lisaks presidendi ja asepresidendi valimistele valisid saadikud salajasel hääletusel veel 5 kvestorit. Kvestorid vastutavad lähtuvalt juhatuse kehtestatud suunistest parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.

Käesoleval avaistungjärgul kinnitati ka saadikute nimetamised komisjonidesse, parlamendikomisjonide töökoosolekutel valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Iga komisjon valis kahe ja poole aastaseks ametiajaks esimehe ja neli aseesimeest.

Täpsustavalt olgu öeldud, et täiskogu istungite ettevalmistamiseks on EP-s loodud 20 alalist komisjoni. Komisjonid moodustatakse tegevusala järgi: välisküsimused, areng, sisekaubandus, eelarve jne, igaüks neist on pädev langetama otsuseid vastavas valdkonnas.

Komisjonid vaatavad läbi Euroopa Komisjoni (EK) poolt EP-le ja Euroopa Nõukogule (EN) esitatud direktiivide ja määruste ettepanekud ning esitavad vajadusel muudatusettepanekuid. Samuti esitavad komisjonid käsitletavate õigusaktide kohta arvamusi teistele komisjonidele. Parlamendil on kaasotsustamisõigus EN-ga. Vastuolude tekkimisel kutsutakse kokku lepituskomitee ning kui ühismeelt ei saavutata, jääb akt jõustumata.

Eestist valitud saadikud kuuluvad käesolevas seitsmendas koosseisus järgmistesse komisjonidesse:

• Siiri Oviir – (Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni põhiliige ning Majandus- ja rahanduskomisjoni asendusliige);

• Vilja Savisaar – (Transpordi- ja turismikomisjoni põhiliige ja Regionaalarengukomisjoni asendusliige);

• Ivari Padar – (Majandus- ja rahanduskomisjoni põhiliige ja Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni asendusliige);

• Tunne Kelam – (Väliskomisjoni ning Kaitse ja julgeoleku allkomisjoni põhiliige ning Regionaalarengukomisjoni asendusliige)

• Indrek Tarand – (Põhiseaduskomisjoni põhiliige ja Väliskomisjoni asendusliige);

• Kristiina Ojuland – (Väliskomisjoni põhiliige ning Inimõiguste allkomisjoni asendusliige).

Tšehhi eesistumise kokkuvõte

Tšehhi eesistumise kohta käiva kokkuvõtva ülevaatega esinenud Tšehhi peaminister Jan Fischeri sõnul olid nende eesistumisperioodi kolm peamist väljakutset majandus, energiapoliitika ning Euroopa Liidu (EL) roll maailmas. Ta nentis, et Tšehhi eesistumine langes küll nende riigi valitsuskriisi perioodi, kuid õnneks ei tekitanud see EL-le tervikuna olulist kahju ning kokkuvõttes saadi eesistumise korraldamisega igati hakkama. Ta avaldas ka lootust, et suudeti luua sobivad tingimused selleks, et Iirimaa ratifitseeriks Lissaboni lepingu.

J. Fischer andis ülevaate eesistumise prioriteetsetes valdkondades saavutatust. Ta tõi esile majanduskriisiga võitlemiseks ette võetud sammud: majanduse taastamise kava vastuvõtmine EN-s ja EP-s, pangandussektori toetamise meetmed, protektsionismist loobumise saavutamine, kohalikele teenustele madalamate käibemaksumäärade kehtestamiseks käibemaksumäärade direktiivi muutmise vastuvõtmine EP-s ning finantsturgude reguleerimise meetmete rakendamine.

Energia vallas märkis ta, et rakendati meetmeid energiakindluse tagamiseks ning energiatõhususe suurendamiseks. Välispoliitika osas kinnitas J. Fischer, et gaasikriisi puhul oldi ühtsed ja edukad. Samas oli vastus Gaza sündmuste puhul problemaatilisem, see näitas, et EL peab välispoliitikas olema ühtne.

EK president Jose Manuel Barroso rõhutas oma sõnavõtus, et Tšehhi eesistumine keskendus meetmetele, võitlemaks majandus- ja rahanduskriisi ning kliimamuutustega. Tšehhi eesistumise õnnestumiste osas tõi Barroso esile 54 kaasotsustusmenetluse eelnõu kokkuleppe saavutamise EN ja EP-ga, finantsturgusid puudutavaid meetmeid, viie miljardi euro suuruse majanduse taastamise kava globaliseerumisega kohanemise fondi loomisel.

Ta märkis samuti, et Tšehhi eesistumise ajal kokku lepitud garantiid tagavad, et Iirimaal korraldatakse 2. oktoobril uus referendum ja see osutub tõenäoliselt edukaks.

Rootsi eesistumise tegevuskava esitlemine

Pärast seitse aastat kestnud pausi võttis Rootsi alates 1. juulist taas EL-i eesistujarolli enda kätte. Istungil tutvustas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt eesistumise töökava järgmise kuue kuu jooksul. Olulisemate teemadena tõi ta esile sujuva ülemineku Lissaboni lepingule, majanduskriisist väljatuleku ning kliimakriisiga tegelemise. Reinfeldt kirjeldas kliimaga seotud väljakutseid ja rõhutas, kui oluline on nendega kohe tegeleda. Tema sõnul vabatahtlikest kliimakonventsioonidest ei piisa.

Majanduse vallas tuleb taastada usaldus finantsturgude vastu. Teiseks tuleb tegeleda riikide eelarvedefitsiidiga ning naasta stabiilsuspakti põhimõtete juurde. Kolmandaks tuleb tagada Euroopa poliitikate sotsiaalne dimensioon ja aktiivne tööturupoliitika.

Lisaks on Rootsi eesistumise ajal olulisel kohal Läänemere strateegia ning peaminister avaldas lootust, et strateegia võetakse vastu oktoobrikuisel ülemkogul.

EK president José Manuel Barroso rõhutas samuti, et järgmise poolaasta olulisemad teemad on majanduskriisist ülesaamine ning Kopenhaagenis tõhusa kliimakokkuleppe saavutamine. Lisaks märkis Barroso, et inimesed tuleb tööturule tagasi tuua ning et EL peaks siinkohal liikmesriike aitama, näiteks loobudes 2010. aastal liikmesriikide kaasfinantseerimise nõudest Euroopa Sotsiaalfondi puhul. Lõpetuseks rõhutas Barroso Lissaboni lepingu 100%-lise ratifitseerimise vajadust jõudsalt laienenud EL tingimustes.

Liberaale ja demokraate esindav Guy Verhofstadt oli nõus, et Lissaboni lepingu ratifitseerimine, Kopenhaageni tippkohtumine ning Stockholmi kava on olulised. Ent kõige olulisem on tema sõnul majanduskriisist ülesaamine ja tööturu aktiviseerimine. Verhofstadt kutsus nõukogu ja komisjoni üles esitama ühtset Euroopa majanduse taastamiskava 27 riikliku kava asemel. Liberaalide eestvedamisel ja juhtimisel moodustatakse parlamendis ka vastav töökomisjon.

Lõpetuseks veidi statistikat uue EP kohta

Fraktsioonid Euroopa Parlamendis

Euroopa Rahvapartei 265 (36,01%)

Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide fraktsioon 184 (25,00%)

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit 84 (11,41%)

Rohelised/Euroopa Vabaühendus 55 (7,47%)

Euroopa Konservatiivid ja Reformistid 55(7,47%)

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsed/Põhjamaade Vasakpoolsed 35 (4,76%)

Vabaduse ja Demokraatia Euroopa 30 (4,08%)

Mitteühinenud 28 (3,80%)

Taasvalitud ja uued saadikud

49,73% saadikutest kuulus Euroopa Parlamendi koosseisu juba eelmise ametiaja jooksul, 50,27% on uued saadikud.

Naiste ja meeste esindatus

Uues koosseisus on naisi 35,19% (eelmise koosseisu ajal 31,21%) ja mehi 64,81% (eelmise koosseisu ajal 68,79%). Naisi on protsentuaalselt kõige rohkem Soome saadikute hulgas – 61,54%; Malta saadikute hulgas naisi ei ole. Eesti saadikutest on pooled naissoost.

Saadikuteks valitud volinikud, endised presidendid ja peaministrid

Saadikuteks valitud neli seni EK-s volinikuna töötanut, üks endine riigi (Leedu) president ja kaheksa peaministrit, kellest kolm kuulub liberaalide hulka.

SIIRI OVIIR

Euroopa Parlamendi saadik

Jaga |