50 aastat Euroopa Liitu

MAILIS REPS,      02. mai 2007


Eelseisva 9. maiga seonduvad Eestis mitmed erinevad ettekujutused, kuid nende valguses on meil veelgi enam vaja mõista, miks 8. mail 50 aastat tagasi otsustasid Euroopa riigid hakata tegema senisest enam omavahelist koostööd. Koostööd tehti oma hiljutiste vaenlastega, kellega oldi sõditud ning kelle tõttu palju kannatusi läbi elatud. Rahvas pidi õppima arvestama naabritega, kelle pärast paljud olid kaotanud oma pere ja kodu.

Euroopa Liit loodigi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega 1950. aastal algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine tagamaks kestev rahu. Arusaadavalt loodeti, et kontrolliga söe- ja terasetootmise üle hoitakse ära uus võimalus relvastumiseks. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Koostöö arenes edasi 1957. aastal sõlmitud Rooma lepinguga, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk Ühisturg. Poliitikud võtsid kindla kursi ära hoida sõda, ning võimalust selleks nähti juba 50 aastat tagasi vaid koostöös. Kindlasti ei tohtinud hiljutisi vaenlasi eirata, püüda neid nurka suruda või alavääristada – tuli õppida tegema koostööd ning näidata rahvale, et üheskoos on tulevik kindlam ja turvalisem.

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksani. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud rezhiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazar ja Hispaanias suri 1975. aastal kindral Franco. 1981. aastal võeti kümnenda riigina EL-i liikmeks Kreeka ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati EL-i sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi ühtne turg. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür – Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks.

Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990-ndatel sõlmiti kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines EL-iga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime Luksemburgi väikelinna järgi. Miljonid noored läksid EL-i toel õppima teistesse riikidesse.

Euro on hulga eurooplaste uus valuuta. Kümne uue riigi ühinemine EL-iga 2004. aastal tegi lõpu Euroopa poliitilisele jagunemisele Idaks ja Lääneks. Paljud inimesed arvavad, et aeg oleks vastu võtta Euroopa põhiseadus, ja jätkub äge arutelu Euroopa tuleviku üle.

Mis meie tänaseks oleme saavutanud? Liitudes Euroopa Liiduga oleme saanud lihtsama võimaluse reisida kogu Euroopas. Enamikus Euroliidu riikides on meil lihtsam arveldada tänu ühisrahale – eurole. Paljud meie õpilased, üliõpilased, õpetajad, õppejõud ja teadlased saavad EL-i vahetusprogrammides osaledes võimaluse õppida ja ennast täiendada mõnel teisel maal.

Kuna Euroopa Liit on algusest peale keskendunud regionaalpoliitikale ning ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majanduse elavdamisele, oleme ka meie saanud miljardite kroonide ulatuses toetust. Eriti märkimisväärne on see, et Euroopa Liidu toel oleme suutnud elavdada piirkondi, mis olid aastaid jäänud meie endi tähelepanu alt kõrvale. Tänu mitmetele seadusalgatustele sotsiaal-, maksu-, keskkonna- ja regionaalpoliitika valdkonnas on meie seadusandlus arenenud inimest ja tema heaolu arvestavamaks. Euroopa Liidu ülesanne on parandada eurooplaste heaolu globaliseeruvas maailmas. See tähendab eelkõige töökohtade loomist, majanduskasvu tagamist ja konkurentsivõime edendamist, samuti sotsiaalabi parandamist. Samuti on mul äärmiselt hea meel, et Euroopa on võtnud oma eesmärgiks investeerida kõrgtehnoloogiasse ja teadusuuringutesse.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (155)