Riigikohus rahuldas osaliselt Kõlvarti kaebuse Postimehe vastu

Riigikohus otsustas 15. aprilli istungil osaliselt rahuldada Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks. Riigikohus otsustas tühistada Tartu ringkonnakohtu 27. oktoobri 2014. a. otsuse jätta muutmata Tartu maakohtu 6. märtsi 2014. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Mihhail Kõlvarti hagi AS-i Postimees vastu nõudes ümber lükata ebaõige faktiväide: „Postimehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda."

Kohtulahendis seisab, et kostja (Postimees) peab selleks, et hagi ei rahuldataks, tõendama, et hageja (Kõlvart) on andnud uurimisasutustele või muudele isikutele tehingu kohta selgitusi ning et need selgitused tekitasid uurimisasutustel selle tehingu vastu huvi ja kahtlusi põhjusel, et hageja selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruukinud uurimisasutuste arvates kattuda.

„Kuna ei uurimisorganid ega teised asutused ei ole antud küsimuses selgituste saamiseks minu poole pöördunud ning peale ajakirjanike ei ole ma kellelegi selle teema kohta kommentaare andnud, siis ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik vastupidist tõendada,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Riigikohus leidis, et kui Postimees ei suutnud tõendada faktiväidet, et uurimisasutusi huvitab tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda, siis peab Postimees need väited omal kulul ümber lükkama või parandama.

Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus Riigikohtu juhistel võtma arvesse, et anonüümse allika väidetele tuginemine ei vabasta ajakirjanikku väidete tõesuse tõendamise kohustusest.

Uue arenguna kohtupraktikas leidis Riigikohus, et valeväidete avaldamise eest vastutavad ühiselt nii meediaväljaanne kui ka allikat kaitsev ajakirjanik.

Raepress

Jaga |