Tiit Madelt uus raamat: „Kaks korda iseseisvaks"

„Kaks korda iseseisvaks" annab ülevaate Eesti rahva ühe sajandi jooksul saadud võitudest ja kaotustest. 20. sajand oli eestlastele üks tormilisemaid, dramaatilisemaid, kuid ka joovastavamaid rahvusvahelise identiteedi fikseerimisel. Aastasadu teiste rahvaste tahtele allutatuna elanud eestlased rajasid 20. sajandi alguses oma riigi, milleks kasutasid oskuslikult nii maailmas toimuvaid poliitilisi muudatusi kui ka võtsid kätte relva, et oma vastloodud riiki kaitsta. Kuid see ei osutunud lõplikuks võiduks. Sajandi keskel jäädi suurriikide omavahelise võimu- ja territooriumijagamise hammasrataste vahele ning minetati kallilt kätte võidetud vabadus ja iseolemine.

Made käsitleb eestlaste üleelatud pöördepunkte, alustades 1905. aasta revolutsioonist, kus tollane poliitiline eliit sai näppe kõrvetades karastuda. Venemaa bolševistlikku riigipööret suudeti juba oskuslikult ära kasutada, et iseseisvus välja kuulutada ning seda Vabadussõjas kaitsta. Tartu rahu sõlmimine Nõukogude Venemaaga oli  juba poliitiliste kogemuste efektiivne kasutamine. Järgmisteks pöördepunktideks kujunesid nii 1924. aastal Nõukogude Venemaalt inspireeritud bolševike mässukatse likvideerimine kui ka 10 aastat hiljem sisepoliitilise võitluse käigus vabadussõjalaste poliitilise esilekerkimise jõuga mahasurumine Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt ning diktatuurimaigulise vaikiva ajastu sisseseadmine.

Karmi ajajärku kirjeldavad peatükid 1939.-1944. a. traagilistest sündmustest, mis algasid Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollides fikseeritud omavaheliste mõjutsoonide jagamisega Euroopas. Pakti tulemusena surusid Stalin ja Molotov Eestile peale baasidelepingu ning sakslased alustasid Teist maailmasõda. Peagi langes Eesti Nõukogude okupantide saagiks, inkorporeeriti Nõukogude Liitu ning rahvas elas üle  šokeeriva 1941. aasta juuniküüditamise. Sõja käigus läks Eesti  Saksamaa okupatsiooni alla, kuid Nõukogude Liit okupeeris meid 1944. aastal teist korda. Nende aastate jooksul kaotas Eesti umbes veerandi oma rahvast. Järgnes ligi pool sajandit elu Nõukogude Liidu kolonisatsiooni tingimustes. 1949. aastal elati üle teine suurküüditamine.

Okupatsiooni ja totaalse venestamise tingimustes esines ka mõningast põrandaalust passiivset vastupanuliikumist. 1980. aastal kulmineerusid okupantidevastased protestid avalike noorsoorahutustega, eriti aga 40 intellektuaali kirja avaldamisega Läänes.

Olulist osa iseseisvuse taastamisel etendasid 1985. aastal Nõukogude Liidus käivitunud perestroika ja glasnost - sel poliitikal põhineva demokratiseerimisprotsessi jõudmine 1987. aastaks ka Eestisse. Esimesed aktsioonid toimusid poliitilise meeleavaldusena Hirvepargis ja nelja mehe (Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made ja Mikk Titma - Toim.) esitatud majandusliku iseseisvuse idee avaldamisena. Edasi läks tõusvas joones. Loodi poliitilised rahvaühendused Rohelise Liikumise ja eriti Rahvarinde näol. Esimesed vabad valimised, NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Eesti NSV Ülemnõukogu valimine 1989. ja 1990. aastal olid juba äärmiselt võimsad sündmused, mis rajasid riigiõigusliku baasi Eesti taasiseseisvumiseks.

Raamatu viimased peatükid käsitlevad Eesti rahvasaadikute tegutsemist Kremlis, Eesti sisepoliitilisi sündmusi 1990. aastate alguses, kommunistliku riigipöörde (putši) läbikukkumist Moskvas ning sellest tulenenud NSV Liidu kõrgema juhtkonna peataoleku osavat ärakasutamist Eesti taasiseseisvuse väljakuulutamiseks Eesti Ülemnõukogus.

 „Kaks korda iseseisvaks" on autori kuues ajalooraamat, mille on välja andnud ARGO kirjastus ja mis on eelkõige mõeldud abimaterjalina ajalugu õppivatele koolinoortele ja üliõpilastele, kuid ka kellele tahes ajaloohuvilistest. On hädavajalik, et pealekasvavad põlvkonnad hästi teaksid oma maa ajalugu ning need, kes suure osa nendest aastatest on oma nahal üle elanud, aitaksid oma järeltulijatele möödunut meenutada.

Teose ülevaatlikkus ja eestlaste poolt 20. sajandil üle elatud ajalooliste pöördepunktide konkreetne käsitlemine teeb raamatust hea abimehe kõikidele, kellele on tähtis Eesti iseolemise õiguslik järjepidevus ning sitkus võitluses oma enesemääramise õiguste eest ja idaokupandi vastu, ning kes peab endastmõistetavaks, et eestlaste riik on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning kuulub võrdõiguslikuna maailma rahvaste perre.

 (Annotatsioon)

Jaga |