Milleks pidada Eestis eetikakeskust?

Ants Metsla,      10. mai 2006


Vana tõde, et ükski prohvet pole kuulus omal maal, leidis taas kinnitust seoses tuntud tegija Mart Laari ja vähemtuntud tegija Margit Sutropi hiljutise aupaistesse seadmisega.
Kõrge majandusauhinna andmine Laarile, keda meil on peetud üheks peamiseks riigirüüstajaks ja ärastajaks, ajastati tema siit- ja sealtmaa vandersellide poolt õigeaegselt. Riigile kalliks maksma läinud raudtee erastamise saaga tõttu on „majandusheerose" jalgealune praegu tuline. Mis siis, kui rahva süüdistava arvamusega soostub ka mõni kõrge riigiorgan või -ametnik (mis küll vähe tõenäoline!) ja näitab näpuga peategelasele kui kurjategijale või vähemalt saamatule?
Laari topeltparnassile upitamise pragmaatilise külje kõrval on olemas ka rahamajanduse teoreetikute ja Eesti ühiskonnast kõrval seisjate eksperimentaalne huvi: millega lõpeb ühele väikerahvale peale sunnitud ellujäämiskursus pärast üht teist, 50-aastast eksperimenti?
Kahtlemata on Laar praegu meie nädala, kuu, aasta jne persoon ning küllap oleks tal raske vastata Urmas Oti stampküsimusele: on see nüüd siis tähetund?
Meie elu äraspidisust näitab ehk veelgi paremini Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi pärjamine Avatud Eesti Fondi poolt Koosmeele (ehk üksteisemõistmise) auhinnaga, millel ka rahaline väljendus.
Mõtlev inimene ärritub, kuuldes siin Eestis sõna „eetika". Näib, et pärast viimast poliitskandaali, kus meedia tegi ohvrist süüdlase ja vastupidi, polegi meil enam ei skandaalid ega ka eetika võimalikud: kõik on lubatud, kõik on võimalik, pättus on tuvastamatu ja karistamatu.
Ja üldse, milleks taunida eetika puudujääke või puudumist, kui me ei oska ega taha näha selle põhjust: riiki, kus peamiseks väärtusmõõduks on raha ja rikastumine.
Kas sellele on eetikakeskus ja selle juhataja tähelepanu juhtinud? Eriti ei ole seda täheldanud, võimalik küll, et (oludest johtuvalt) olen olnud halb meediatarbija.
Küll on aga mällu sööbinud üks Sutropi kirjatükk läinudsuvisest Eesti Päevalehest, kus eetikaprofessor hurjutab ja suisa mõnitab vanureid ootamatu pensionitõusu puhul: see on maasikad järelmaksuga, sööte end punni ja masajaks, andke raha riigile tagasi...
Kulla esieetik Sutrop, kui tunnete nii halvasti meie ühiskonnaolusid, kui näete ebaeetilistena vanureid, mitte aga klanni, kellele kuuluvad nii võim ja raha kui ka ülejäänud privileegid, siis lubage öelda: Teie tööpõld on ropult harimata.
Ehk võib nüüd Teilegi soovitada: andke oma saadud raha annetajatele (maksumaksjale?) tagasi – mitte et riik saaks ehitada jupikese „siledat teed", aga Teie enda vormi huvides.
Ja milleks üldse pidada eetikakeskust?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)