Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Hiiliv kuritegevus meie ümber

KOIT PIKARO,      11. september 2002


Juba aastaid on mõned poliitikud ja politseijuhid püüdnud kuritegevust meile serveerida kui loomulikku nähtust. Avalikkus omakorda on olnud liialt vastuvõtlik neile väidetele ja hakanudki kuritegevust võtma kui igapäevast ja tavapärast.

Ohtlik on leppimine mitmesuguste igapäevaste kuritegelike ilmingutega. Veel veidi ja siis hakkame loomulikuks pidama varastatud autode tagasiostmist varastelt, linnajuhtide läbikäimist grupeeringute esindajatega ja õigusrikkumiste õigustamist eetiliste üleastumistega.
Illustratsiooniks vaid kaks näidet.
Erakonna juhi kohast ilmajäänud isik on konsulteerinud pidevalt endiste ebaausate politseinikega, varem korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga (ka seksuaalkuriteod on kuriteod) ja otsinud abi grupeeringutelt.
Linnaosa ametnik õigustab laste viibimist võimaliku pedofiili juures väitega, et seal on ikkagi parem kui tänaval. Kui selline ametnik ei suuda mõjutada järelvalveta laste hulkumist, siis võiks ju kõik lapsed saata bordellidesse, vargapunkritesse ja pedofiilide juurde. Lastel parem kui tänavatel, ametnikul rahulikum ja meid ei häiriks kerjavad lapsed kesklinnas.

Hiilinud on nad ka Toompeale

Kaitsepolitseilt on kõlanud seisukoht, et allilm polevat veel piisavalt rahakas esindajate saatmiseks Toompeale. Seetõttu polevat nende mõju seal ka märgata.
Tahan need väited ümber lükata jällegi vaid mõne näitega. Minu juurde on tulnud Riigikogu liige ja edasi andnud allmaailma autoriteetide hulka kuuluva isiku palve: ta ei soovivat näha ajakirjanduses minu poolt enda nimetamist negatiivse varjundiga.
Isegi kui uskuda lihtsameelselt, et seda poliitikut ja nn ühiskassa aktiivset ning mõjukat liiget ei seo rahalised või muud majanduslikud suhted, siis kuritegeliku maailma mõju näitab see küll.
Mõni võitleb valjuhäälselt korruptsiooniga, kuid see ei sega tal järjekordse elukaaslase kaudu lasta kinni maksta muruniitja arvet ning õiguskomisjonis soovitada eksperdina välja kutsuda varem kohtu all olnud isikuid. Ei tahaks absoluutselt üldistada, kuid enamik nn vangide õiguste eest võitlejaid on olnud või on isiklikul pinnal seotud kurjategijatega.
Ka neil Riigikogu liikmeil, kelle lapsed on uimastitarbijad või narkodiilerid, tuleks tegelikult tagasi astuda.

Kelle valimispropaganda (on) oli nulltolerants

Paljasõnalised üleskutsed nulltolerantsile on tagasihoidlikult öeldes lollitamine.
Kui Res Publica on nüüd selle võtnud endale lipukirjaks, siis tagasihoidlikkusest on jäetud märkimata, et 1999. aastal kasutas seda paljasõnalist väidet Isamaaliit, isegi nende juht Laar Riigikogu ees. Samal ajal on nulltolerantsi mõtte esitajate erakonnakaaslased olnud seotud pangaröövidega või propageerinud nõrku uimasteid. Enne avalikkusele suunatud ja vaid luuludes ettetulevate maailmanimede esitamist külalistena tuleks neil vaadata oma minevikku, lähituttavaid ning lugeda kirjandust. Mõtlen selle all Eestis suure spetsialistina ja kohapealsete nn asjatundjate sõbrana esinenud FBI ametnikku, keda dokumentaalraamatutes on iseloomustatud kui purjutajat ja tööd mittetundvat isikut.
Olen surmkindel, et New Yorgi ekslinnapea ei tule kohtuma erakonna esindajatega, mille juhtorganitesse kuuluvad varem kohtu poolt karistatud isik ja endine saamatusega silmapaistnud politseiametnik. Samuti erakonna esindajatega, kes paljasõnalise propagandaloosungi laenutasid vaimselt eeskujult.
Meie aga hakkame harjuma, et Eestis pole perekonda, kelle liikmed poleks olnud kuritegevuse ohvrid. Üha enam politseiametnikke tegeleb vaid kuritegude registreerimisega, eeluurimised nn valgetes kriminaalasjades, s.t avastatud kuritegude puhul pikenevad. Nõuda vaid karistuste karmistamist on äärmiselt primitiivne mõtteviis. Karistamist narkokuritegude eest on Riigikogu varem juba arutatud ja see ei läinud sugugi nii lihtsalt.
Kui kellelgi tekiks soov luua erakond, siis Loksa tõrjutute asemel võiks kokku kutsuda näiteks kuritegevuse läbi kannatanute erakonna - see oleks vaieldamatult Eesti suurim liikumine, mille lipukirjaks võiks olla aga võitlus ükskõiksusega ja kõikjalt meie poole suunduvate kuritegelike nähtustega.

Viimati muudetud: 11.09.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail