Teise inimese elu ja töö hävitamise kaudu õnnelikuks?

HUGO MURRE,      14. november 2001


Käib rünnak Arnold Greeni au ja väärikuse vastu. Teda tahetakse välja tõsta eluasemest, mille ta on riigilt ostnud ja millesse ta on paigutanud 40 aasta jooksul oma säästud. Mõni aasta tagasi ostis ta ilma probleemideta praeguse vabariigi käest välja ka krundi.

Millegipärast on meil õigluse mõiste mõnikord rahvusvaheliste tõekspidamistega vastuolus. Mehi, kes sattusid oma sünniaasta järgi sõdima Inglismaa, Prantsusmaa ja Ühendriikide poolel, peetakse laiduväärseteks. ÜRO otsused sellega kokku ei sobi. Eesti mehed sõdisid vapralt mõlemal poolel. Sealt algab ka Greeni hukkamõistmine.
Oma kogemuse põhjal, töötades palju aastaid Draamateatri direktorina, olen kursis Greeni tegevusega eesti kultuuri püsimajäämisel ja edasiarenemisel.

Kultuur edenes Greeni käe all

Käibetõde räägib, et kapitalismi häda on rikkuste ebavõrdses jaotumises ja sotsialismi puudus on hädade ja vaesuse võrdses jagamises. Ometi oli väike Eesti paljudel aladel Nõukogude Liidus esikohal.
Kultuuriks oli raha raske saada. Teatrite riiklikud toetused olid väiksemad kui Hitleri-Saksamaal. Draamateater oli oma alguses kõige madalamas kategoorias. Sinna olid kokkuhoiu eesmärgil liidetud aga tugevamad jõud. Aastate jooksul jõudsime Nliidu esindusteatrite hulka, kel olid ka mõned eelisõigused. Teatripere suure töö kõrval nägid selleks vaeva ka Arnold Green ja tolleaegne kultuuriminister Aleksander Ansberg. Kui näiteks teatri rekonstrueerimiseks üleliidulisi summasid saada ei õnnestunud, suutis Green leida mingi juurdepääsu põlevkiviküttesummadele. Ehitati ju ka uus Vanemuine, uus Endla ja uus Ugala.

Laulupeod tõid populaarsuse

Geen oli laulupidude peakomisjoni esimees ja avas kõik suured rahvuslikku vaimu kandvad peod. Võibolla on see üks tema suure populaarsuse põhjuseid. Kuid laulupidu oli unikaalne ja mittestandardne nähtus, milleks üleliidulist finantseerimist välja kaubelda oli võimatu. Olin majanduskomisjoni liige ja tean, mis vaeva nägi Green laulupidude rahastamisega. Lõpuks kartsid vabariigi juhid, et rahvas tunnustab teda juba liiga palju, ning ta asendati Rein Ristlaanega.
Teise pika loo võik kirjutada tolleaegsest kirjastustegevusest. Eestikeelsete väärtteoste tiraazhid oli Euroopa suurimad. Kui keegi tahab midagi võrrelda, siis üks ilmekas näide oleks Eesti Entsüklopeedia esialgse ja praeguse trükiarvu võrdlemine: 220 000 ja 50 000 - 70 000, olenevalt köitest. (Toim. märkus: esimese vabariigi aegse entsüklopeedia trükiarv oli muide 5000-7000.)

Käib tervishoiu ja huvikoolide hoogne likvideerimine

Green tegeles ka tervishoiuga, mis Hillary Glintoni hinnangul oli maailmas parima korraldusega. Praegu hindasid Rootsi eksperdid selle suureks liialduseks ja tegid ettepaneku enamik haiglatest likvideerida. Tõesti tegelevad paljud tõsise näoga mehed meie tervishoiusüsteemi likvideerimisega, arstide, õdede ja voodikohtade vähendamisega. Tublisid likvideerijaid autasustatakse kõrgete aumärkidaga. Ja Arnold Greeni nüpeldatakse tarbetuks osutunud töö eest.
Umbes samamoodi võib iseloomustada tema tegevust koolimajanduses. Oli loomulik, et kõik see sündis paljude inimeste ühise loomingu viljana, kuid kehtinud käsumajanduses ei langenud kõrgeima ülemuse heakskiiduta koolipoisi peast ükski juuksekarv.
Omaette peatüki moodustab laste huvikoolide väga laialdase võrgu loomine. Tänu hulga muusika-, spordi- ja kunstikoolide tegevusele said tuule tiibadesse meie tänased suured anded ja muidu tublid inimesed. Praegu on aga jälle raskusi nende koolide kas või osalise säilitamisega. Arnold Greeni töö on tülinaks jalus nendele, kes mahitavad praegu tema nöökimist ja häbistamist terve ühiskonna silmis.
Greenist kui Eesti Olümpiakomitee taasloojast on küll rohkem räägitud. Kuid kui rahvusvaheline olümpiakomitee teda kõrgelt autasustas, kuulutas kodune peaminister, et Greeni elutöö pole tuhkagi väärt.
Tagasihoidliku inimesena on ta elanud ennast esile tõstmata, tunnustust nõudmata, maist vara korjamata. Eesti Vabariik peaks suutma talle kindlustada 81. eluaastal rahulikud vanaduspäevad omaenda ostetud kodus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)