Postimehe artikkel kaitseb liigkasuvõtjast laenukontorit

Anton,      02. aprill 2003


10. aprilli Postimehes ilmus ajakirjaniku Nils Niitra artikkel "BIGist laenu saanud tüssavad käendajaid". See artikkel, mis näiliselt objektiivselt kirjutab sellest, kuidas Balti Investeeringute Grupist (BIG) käenduslaenu saanud isikud tüssavad oma käendajaid, kujutab endast katset varjata seda, et tegelikult BIG ise tüssab nii laenajaid kui nende käendajaid.
Artiklis laenukontoriks nimetatud BIG on nimemuutuse läbi teinud endine kurikuulus Liivimaa Lombard, kelle põhikirjas äriregistrisse registreerimise ajal sellist tegevust nagu laenude andmine üldse ei olnud, hoolimata pidevast tegutsemisest sellel alal. Äriühingut ehk laenukontorit Liivimaa Lombard, praeguse nimega Balti Investeeringute Grupp (BIG), mäletavad väga paljud oma kodu kaotanud lihtsameelsed inimesed, kes heausklikult sellelt kavalalt liigkasuvõtjalt laenu võtsid. See laenukontor andis suurima heameelega laenu nendele lihtsatele inimestele, kes olid sattunud rahalistesse raskustesse ja kellel oli laenukontorile pantida korter või eramu. Seejuures toimus laenulepingu sõlmimine ja sellele allakirjutamine niivõrd kiiresti ja sellisel moel, et juriidiliste peensustega mitte kursis olev inimene ei jõudnud arugi saada, millele ta alla kirjutas, ning mida keerulise sõnastusega kavalad lepingupunktid üldse tähendasid ja talle edaspidi tuua võisid. Laenulepingud olid aga koostatud selliselt, et 30 000kroonine laen võis mõne kuuga muutuda 100 000krooniseks võlaks ja siis ei läinud kaua, kui laenaja eluruum oli võla katteks müüdud laenukontorile ning lihtsameelset ja õnnetut laenajat ootas väljatõstmine.
Mõni laenaja jälle ei saanud kuidagi aru, kuidas juba tagasimakstud laenu eest tuli pool aastat hiljem hakata viiviseid maksma. Peaaegu kõik kohtumenetlused lõppesid aga laenukontori võiduga, sest lihtsatel inimestel ei olnud võimalusi kalleid advokaate palgata, kes rikka ja kõikvõimsa laenukontori vastu oleks õigust aidanud saada.
Pealegi puudub Eesti röövellikus ja varakapitalistlikus ühiskonnas selline mõiste nagu liigkasuvõtmine, mis on olemas teistes stabiilsetes ühiskondades. Seetõttu leidsid kohtud, et kui oled oma lihtsameelsusest allkirja lepingule andnud, siis oled ka oma tahet selle lepingu täitmiseks avaldanud.
Nagu artiklist nähtub, on uue nime all tegutsev laenukontor uue kullasoone leidnud. Artikli keskosas eraldi väljatoodud väide, et käenduslaenu saamiseks ei pea laenajal olema üldse mingit sissetulekut, peaasi, et käendajate kontod näitaks stabiilset palka, on kõvasti reklaamimaiguline ja näitab laenukontori uut tegevussuunda. Nähtavasti on lihtsameelsete laenajate korterite kättesaamine raskemaks muutunud ning lihtsam on käendajaid koorida.
Kui seda artiklit lugeda tähelepanelikult ja mõttega, siis leiab tõendeid selle kohta, et laenukontor BIG on liigkasuvõtja. Artiklis on kirjutatud, et 36-kuulise tagasimakse ajaga 20 000kroonise käenduslaenu saab BIGist kätte 32-protsendilise aastaintressiga. Nõnda BIG tõesti reklaamib ja see on teooria. Veidi edasi on aga artiklis kirjutatud, et 80-protsendilise laenuperioodi intressimäära ning 36-kuulise tagasimakseajaga 20 000 krooni suurust laenu käendanud isik maksab praegu BIGile rohkem kui 60 000 krooni, mis laenust koos intresside ja leppetrahvidega välja kasvas. See on tegelikkus ja praktika, mis tõestab, et tegemist on laenukontoriga, mis tegeleb liigkasuvõtmisega ja nii laenajate kui ka käendajate tüssamisega.
Huvitav oleks teada, kas Eesti kohtud BIGiga seotud kohtuasjades arvestavad ka kristlikus läänemaailmas tunnustatud üldinimlikke printsiipe ja Eesti uue võlaõigusseaduse põhimõtteid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)