Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      20. detsember 2006


Anti kätte akadeemik Andrei Sahharovi auhind

Parlamendi president Josep Borrell andis selleaastase Andrei Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna üle Valgevene demokraatliku opositsiooni juhile Aleksandr Milinkevitshile. Autasu vastu võttes rõhutas Milinkevitsh, et koos temaga said tunnustuse kõik valgevenelased.
59-aastane füüsik Aleksandr Milinkevitsh valiti 2005. a. oktoobris Valgevene opositsioonipartei Ühendatud Demokraatlikud Jõud presidendikandidaadiks ja sai aastaid Valgevenes võimul oleva president Aleksandr Lukashenko pearivaaliks. Valimistulemuste järgi kogus Lukashenko 82% häältest. 6% häältest saanud Milinkevitsh vangistati aga 2006. aasta aprillis 15 päevaks.
Nii OSCE kui ka Euroopa Parlament mõistsid Valgevene presidendivalimised rangelt hukka, sest need ei vastanud vabade valimiste nõuetele.

Keemiadirektiiv REACH kiideti heaks

Aastaid vaieldud kompromissi järgi tuleb testida ja registreerida kõik kemikaalid, mida toodetakse või imporditakse üle ühe tonni aastas. Kõige ohtlikumad ained tuleb asendada ohutumatega. Alternatiivide puudumisel peavad tootjad esitama uuringu- ja arenduskavad võimalike alternatiivide leidmiseks.
REACH-i abil püüti leida tasakaal tööstusele esitatavate nõudmiste ning tervise- ja keskkonnanõuete vahel. Aineid hakkab registreerima ning autoriseerima asutatav Euroopa Kemikaalide Agentuur asukohaga Helsingis.

Telereklaami uued reeglid

Parlament asus seisukohale, et uudiste- ja lastesaated, dokumentaalfilmid ning õpetliku sisuga saated ei tohi sisaldada tooteasetust. Tooteasetus on lubatud kinematograafiateostes, telefilmides ja -sarjades ning spordiülekannetes.
Lisaks sätestatakse sellekohase direktiiviga, et mitte mingil juhul ei ole lubatud tubakatoodete tooteasetus või ka selliste ettevõtete tooteasetus, mille põhitegevuseks on tubakatoodete valmistamine ja müük. Samuti ei tohi tooteasetuses kasutada ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel.
Parlament leiab, et telefilmide, kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha vaid ühe katkestuse iga 30 minuti kohta reklaamide või otsepakkumiste näitamiseks. Seejuures peavad reklaam ja otsepakkumised olema hõlpsasti äratuntavad. Reklaamide osakaal ei tohi ületada 20% saatetunnist.
Liikmesriigid peavad tagama, et kommertsteated ei sisaldaks ega õhutaks diskrimineerimist. Seejuures võib liikmesriik kohaldada ka karmimaid reegleid, kui need on vajalikud avaliku korra, alaealiste kaitse, julgeoleku, rahvatervise või kultuurilise mitmekesisuse kaitse kaalutlustel.
Reklaamid ei tohi olla solvavad soo, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti ei tohi reklaamid õõnestada inimväärikust ja peab olema tagatud, et meediateenuseid ei tehtaks kättesaadavaks viisil, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Liikmesriigid peavad tagama meediateenuste täieliku kättesaadavuse nägemis- ja kuulmispuudega inimestele ning eakatele.

Tippkohtumine EL–Venemaa

Ühisresolutsiooniga avaldame sügavat muret inimõiguste olukorra pärast Venemaal ning kutsume Venemaad üles lubama kohalikel ja rahvusvahelistel inimõigusorganisatsioonidel jt MTÜ-del seal vabalt tegutseda.
Resolutsioon märgib, et EL-i ja Venemaa suhted on pidevalt arenenud, tuues kaasa vastastikuse sõltuvuse ning et tõhustatud koostööl ja heanaaberlikel suhetel on suur tähtsus kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast.Tunnustust leiab Venemaa tähtsus strateegilise partnerina.
Samas avaldame kahetsust, et Lahti tippkohtumisel ei suudetud käivitada läbirääkimisi uue raamkokkuleppe üle. Parlament taunib vaidlusi põllumajandus- ja kalatoodete ekspordi üle EL-ist Venemaale ning on arvamusel, et vaidluste jätkumine ohustab tõsiselt suhete edasist arengut. Parlament nõuab ka, et EL näitaks üles solidaarsust kõikide liikmesriikidega, keda Venemaa kaubanduspoliitika diskrimineerib.
Resolutsioonis väljendub sügav mure seoses rahvusvaheliste organisatsioonide ja ÜRO ekspertide teadetega piinamiste kohta Venemaa vanglates ja politseijaoskondades ning salajastes kinnipidamiskeskustes Tshetsheenias. Venemaa ametivõimudelt nõuame igasugusele väärkäitumisele viivitamatut lõputegemist ja väärtegude toimepanijate vastutuselevõttu. Samuti avaldame muret seoses mõrvade jätkumisega, mille ohvreiks langevad need, kes on vastu praegusele valitsusele või kes on kaitsnud kodanike põhiõigusi Venemaal.
Parlament avaldab samuti tõsist muret Gruusia suhtes rakendatud tõkendite üle, millel on väga suured majanduslikud, poliitilised ja humanitaarsed tagajärjed. Vene ametivõime kutsume üles tühistama kaupade õigustamatu ekspordikeeld Gruusiast ja lõpetama Venemaal elavate etniliste grusiinide represseerimine.

Vaeti Euroopa Liidu laienemist

Arutelul laienemise üle leidsime, et see on siiani edukas olnud, kuid edasine laienemine ilma valitsemisreformita ei ole võimalik. Pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist ei taga Nice'i leping selleks enam piisavat tuge. Seetõttu soovitame riigipeadel ja valitsusjuhtidel lõpetada põhiseaduslik protsess 2008. aasta lõpuks.
Samuti ei pööratud varasemate laienemiste ajal piisavat tähelepanu justiitsküsimustele, korruptsioonivastasele võitlusele ja põhiõiguste tagamisele.
Vastavas raportis märgime, et kuna EL jätkab laienemisläbirääkimisi Balkani riikidega, muutuvad korruptsiooni ja organiseeritud kuritegelike võrgustikega seotud probleemid üha olulisemaks. Seetõttu tuleb suurendada rahalisi vahendeid ning suunata need korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusse, pöörates erilist tähelepanu kohtusüsteemide reformimisele, avaliku sektori haldussuutlikkusele ja piiriülesele koostööle.
Parlament toob selgelt välja ka edasiseks laienemiseks vajalikud reformid. Nende hulkakuuluvad uue kvalifitseeritud häälteenamuse kehtestamine, eesistumise rotatsiooni muutmine, välisministri ametikoha loomine, rahvusparlamentide järelevalverolli suurendamine jm.

Soodustatakse globaliseerumisega kohanemist

2007. aastast käivitub Globaliseerumisega Kohanemise Fond, aastamahuga kuni 500 miljonit eurot. Fond aitab naasta tööturule neid, kes on tööta jäänud seoses maailmakaubanduses toimunud muutustega.
Toetust antakse seejuures ainult aktiivsetele tööturumeetmetele, nagu tööotsingute abistamine, kutsenõustamine, koolitus ja ümberõpe, IT-alased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine, töövahendus ja ettevõtluse edendamine või toetus tegutsemiseks FIE-na. Samuti võidakse anda nn erisissetulekutoetust, mida makstakse töölkäijale piiratud ajavahemikus; näiteks tööotsingu toetus, liikuvustoetus, stipendium tööturukoolituseks ja ebasoodsas olukorras olevatele või eakamatele töötajatele tööturule jäämiseks.

Lihtsustub kodakondsuseta inimeste reisimine

Toetuse sai ettepanek, millega kodakondsuseta inimestele, pagulastele ning õpilaste kooliekskursioonidele kehtiks viisavabastus, kui nad sisenevad mõnda Schengeni riiki.
Viisavabastus hakkab kehtima pagulaseks tunnistatud isikutele ja kõigile kodakondsuseta isikutele ning reisivatele kooliõpilastele, kelle elukoht on mõnes EL-i liikmesriigis. Vabastus kehtib neile, kellele elukoha liikmesriik on väljastanud välismaalase passi, mittekodaniku passi vm. reisidokumendi.
Määruse parandust oli vaja seetõttu, et SIS II infosüsteem on viibinud ja Schengeni piirkonna laienemine on edasi lükkunud, mistõttu pikaajalise elamisloaga isikud vajaksid Schengeni piirkonda reisimiseks jätkuvalt viisat.

Euroopa Liidu 2007. aasta eelarve sai kinnitatud

Parlament kiitis teisel lugemisel heaks 2007. aasta eelarve. Maksete assigneeringuteks ette nähtud 115,5 miljardit eurot moodustab 0,987% EL 27 SKP-st. Parlament soovis esialgu 1,04% ehk 122 miljardit eurot, ent pidi leppima nõukogu väiksemate plaanidega. 2006. aastaga võrreldes suureneb eelarve siiski 3,6 miljardi euro võrra.
Parlament lisas raha konkurentsivõime tõstmisele ja innovatsioonile ning ka Galileo programmile. Maaelu toetavale LIFE+ programmile nähakse ette 15 miljonit eurot, välispiiride fondile 170 miljonit eurot, ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale 159,2 miljonit eurot. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile nähakse ette 500 miljonit, lisaks eraldatakse miljard eurot Euroopa Solidaarsuse Fondi raames.

Energia ühendarutelu

Parlament nõuab, et EL toonitaks energiapoliitikas tarbijakeskset rolli ning energiasäästlikkuse olulisust. Lisaks rõhutame, et saastekvootidega kauplemise süsteem vajab reformimist. Vajame ka eesmärki, et 25% energiast saadaks (2020. aastaks) taastuvatest allikatest. Tuumaenergia kasutamise osas peab iga liikmesriik ise vastavad otsused tegema.
Samuti kutsume liikmesriike üles energiavõrkude vastastikusele sidumisele. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata isoleeritud ja piiriregioonidele, sellistele nagu Balti riigid

Viimati muudetud: 20.12.2006

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)