Jarno Laur: Iraak ajas sotsid lõhki

14. detsember 2005


Kuigi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu tegi 4. detsembril terava avalduse Iraagi sõjas jätkamise vastu, hääletas partei esimees Ivari Padar 7. detsembril Riigikogus siiski Iraagi missiooni pikendamise poolt. Missiooni jätkamise poolt olid peale parteijuhi ka Katrin Saks, Jüri Tamm ja värske sotsiaaldemokraat Mark Soosaar. Sotside volikogu suuniste täitmisest hiilisid kõrvale Riigikogu hääletamisel puudujaks märgitud Sven Mikser ja mitte hääletanud Peeter Kreitzberg. Oma partei volikogu otsust järgisid Riigikogus vaid Eiki Nestor, Kadi Pärnits ja Jarno Laur. Riigikogu üheksast sotsist täitsid oma partei volikogu tahet seega vaid kolm.

Sotside positsiooni saadeti Riigikogu pulti selgitama fraktsiooni pesamuna Jarno Laur:
2003. aasta 7. mail võttis Riigikogu vastu otsuse, lubades kasutada Eesti kaitseväe üksusi konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil. Sotsiaaldemokraate paneb imestama, et sellest ajast pole Eesti poliitikas toimunud õiget debatti vägede Iraagi missiooni, sõja põhjuste ja eesmärkide ning nende saavutamise üle. Samuti on libisetud üle rahvusvaheliste jõudude tõsistest süüdistustest inimsusevastastes kuritegudes või kuritarvitamistes.
Veider on see, et oleme tõenäoliselt ainus koalitsiooniriik, kus puudub arutelu teemal kuna ja mis tingimusil oma kontingent välja tuua. Oleme üritanud nii sõtta minekut, seal olekut kui ka vägede väljaviimist lahendada tuttavas nõukaaegses võtmes, et saate isegi aru, võ sami panimajete. Pole nagu soovitav sellel teemal rääkida ehk meie liitlased ei mõista seda või äkki keegi kuskil pahandab.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et selliselt ei tohi iseseisev riik oma poliitikat kujundada. Me peame olema suutelised sarnaselt ameeriklastega, sarnaselt teiste eurooplastega arutama oma kaitse- ja julgeolekupoliitikat. Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on hea ülevaade välispoliitilisest olukorrast. Oleme kursis Iraagi-teemaliste debattidega Euroopa riikides ja USAs. Ka meie erakonnas on sel teemal pikka aega käinud diskussioon. Meid paneb imestama, et teised erakonnad nii keerulise ja Eesti ühiskonnas arutelu tekitanud küsimuse suhtes suudavad kerglaselt, ilma pikema debatita vajutada rohelist või punast nuppu, nagu oleks seda kuskilt ette öeldud.
Kas Eesti valitsusparteid tõesti ei jälgi, kuidas kogu Iraagi temaatika on viimasel aastal või viimastel aastatel sattunud hoopis uude rakurssi nii Euroopas kui USAs! Kas tõesti saab ja võib ilma diskussioonita jätkata samadel alustel, kui Iraaki aastate eest mindi, arvestades kõike seda, mis on vahepeal päevavalgele tulnud! Massihävitusrelvade puudumine, Abu Grhaibi jubedused, faktid sõtta mineku eelduseks olnud tõestusmaterjali moonutamise kohta. Kas tõesti pole kahtlusi ja küsimusi Iraagi missiooni kohta? Isegi selliseid kahtlusi ja küsimusi, mida esitavad mitmed juhtivad, enne seda missiooni toetanud USA vabariiklased? Olgu ühe näitena toodud küll mitte poliitik, aga analüütik, väga nimekas vabariiklane Zbigniew Brzesinski.

Meie oleme äärmiselt kriitilised vabariigi valitsuse suhtes, mis on järjekindlalt keeldunud laialdasest avalikust debatist ja arutelust Riigikogus, milles käsitletaks seda, milline on praegu olukord Iraagis, missugune on Eesti roll ja võimalused Iraagi rahva abistamiseks vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile. Millised on võimalikud alternatiivid sõjalisele kohalolekule, olgu tsiviilkoostöö, olgu õpetamine, olgu humanitaarabi.
Kui isegi USA Kongress on kohustanud oma valitsust informeerima rahvaesindajaid regulaarselt Iraagi muutliku olukorra kohta, siis miks ei tee seda Eesti Riigikogu oma valitsuse osas? Tundub, et me soovime siin olla paavstilikumad paavstist enesest.

Sotsiaaldemokraadid Riigikogus toetavad oma volikogu otsust, et sellisel kujul Iraagis jätkamisel ei ole mõtet. Me tunnistame, et tõsiselt võetav riik ei saa julgeolekuküsimusi otsustada kiirustades ja heitlikult. Meie pikaajaline siht on partnerlus. Me oleme omakeskis seda teemat pikalt arutanud. Esitatud on nii poolt- kui vastuargumente ja lubage mul mõned neist siin esitada.
Valitsuse väitel tuleneb vajadus rahvusvaheliste jõudude jätkuvaks kohalolekuks Iraagis valitsevast ebastabiilsest julgeolekukeskkonnast, ent arusaamatuks on jäänud, kas me oleme üldse analüüsinud võõrvägede kohaloleku mõju, sealhulgas negatiivset mõju, arvestades muuhulgas nn lepituskonverentsi tulemusi ja Iraagis läbiviidud arvamusküsitlusi, kus valdav enamus iraaklasi peab just nimelt võõrvägede kohalolekut ebastabiilsuse allikaks.
Valitsus väidab, et Eesti huvides on NATO ja Euroopa Liidu täisliikmena kanda vastutust ja anda oma panus kogu maailma poliitilisse stabiliseerimisse. Nii on öeldud seletuskirjas, jättes aga targu mainimata, et tegu ei ole NATO ega Euroopa Liidu missiooniga. Sotsiaaldemokraatide arvates peaksime tõepoolest keskenduma nende kahe organisatsiooni missioonidele ja seda kaks eelnevat hääletust siin saalis demonstreerisid.
Valitsus väidab, et Eesti kaitseväelaste osalemine missioonil Iraagis on lisanud üliolulise panuse kogemuste näol, mis on vaieldamatult õige, ent mitte moraalne argument. Ühtki sõda ei tohi õigustada sõjaväetreeningu vajadusega. Peagi Eestist kontingendikoosseisus Afganistani sõitvad sõdurid saavad paraku umbes sama karmi või veelgi karmima kogemuse ja usutavasti peaks sellest meie kaitseväe arenguvajadusteks piisama.
Kindlasti aga on missiooni pooltargumendiks asjaolu, et toetades USAd ja liitlasi sõja alustamisel lasub meil moraalne vastutus, et kogu ettevõtmine ei paiskaks tervet seda piirkonda suuremasse kaosesse ega muudaks Iraaki veel suuremaks riskiallikaks, kui see oli Saddami ajal, ei suurendaks ebastabiilsust, ei muudaks seda terrorismi taimelavaks. Ehk poolt räägib koalitsiooni solidaarsuse aspekt.

Arvestades eeltoodut, jättis sotsiaaldemokraatlik fraktsioon selle hääletuse oma liikmetele vabaks. Meie hulgas on neid, kes vajutavad täna rohelist nuppu koalitsiooni solidaarsuse argumendile tuginedes ja praktiliselt väga lühikest missiooni lõpetamist võimaldavat aega arvestades, mis täna on jäänud. Ent on ka neid, kes juba esitatud argumente kaaludes peavad õigeks see missioon kohe lõpetada. Õigemini mitte anda uut mandaati.
Igal juhul oleme aga üksmeeles selles, et valitsus oleks pidanud Iraagi olukorra muudatusi arvesse võttes põhjendama, miks Eesti kaitseväelased Iraagis on ja miks nende missiooni tuleks pikendada, mitte käituma pimesi põhimõttel ,,eks te ise saa aru". Ja vaatamata tänasele otsusele on meie arvates viimane aeg hakata arutama seda, millal ja mis tingimustel tuleks missioon ikkagi lõpetada. Kn

Fotod
PARTEIGA VASTOLUS: Ivari Padar hääletas sõjaküsimuses Riigikogus tuimalt oma erakonna volikogu otsuse vastu. Niisamuti toimis enamik Toompeal istuvaid sotsiaaldemokraate.

KAHEVAHEL: Justkui Lennart Meri sulest tulnud Juhan Partsi sõjakõne järel jättis Res Publica esimees Taavi Veskimägi siiski Iraagi küsimuses hääletamata.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)