Vasakpoolsus ja kristlik maailmavaade

VELLO KENKI,      19. september 2001


Globaliseeruv rahavõim halvab eluväljavaate suurel osal inimkonnast. Lootustandvaim lahendus oleks sulandada parim kapitalismist ning see hea, mida on kunagi pakkunud sotsialism.

Miskipärast arvatakse, et kristlane peab olema parempoolne. Mina nii ei arva. Sest kristlikud põhitõed on enamuses olemuselt vasakpoolsed. Kusagil ei kõnelda nii palju sallivusest, halastusest ja ühiskondlikust õiglusest kui just kristluses. Kristlus on ideaalne ja sellepärast pole ühiskonnas täiel määral rakendatav. Sest inimesed on ebatäiuslikud. Aga ta on vahend, mis tormakalt rappuva edumasina regulatsioonil peab täitma oma ülesande.

Mitte sotsialism, vaid riigikapitalism

Tänapäeval näeme, kuidas lausliberaalsus näilise demokraatia varjus on muudetud inimeste petmise ja orjastamise meetodiks. Globaliseeruv rahavõim halvab eluväljavaate suurel osal inimkonnast. Lootustandvaim lahendus (olen ammu juba veendunult nõnda mõelnud) oleks sulandada parim kapitalismist ning see hea, mida on kunagi pakkunud sotsialism. Mõni ehk ahhetab, aga mõeldes meie hukkunud sotsialistlikule riigikorrale ei tunne ma piina ega häbi. Sest minu meelest õieti see polnudki sotsialism, vaid pesuehtne riigikapitalism, tembitud rohke rumaluse ja vägivallaga. Nii kapitalismi kui tollase sotsialismi eemaletõukavamates joontes näen ma hämmastavat sarnasust (tsentralism, klikivõim, võltsdemokraatia).

Kristlus on ühiskonna tervise indikaator

Kristlased on läbi aegade toetanud ühiskonna vaesemat osa, unistanud õiglusest ning püüdnud ka ise õiglased ja armastavad olla. Ma ei mõtle siin katoolset võimukirikut, kus Kristust küll vähe ära võib tunda. Kristlus oma sügavaimas tähenduses on olnud ühiskonna tervise indikaatoriks, vahel ka n-ö põrmuks silmas või kiviks, kuhu otsa kukutakse.
"Ta on oma käsivarrega teinud võimsa teo, ta on pillutanud need, kes on suutelised oma südame meele poolest; ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud, näljased on ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud," ennustab püha Maarja prohvetlikult. Ei usu, et see ainult tulevase Jumalariigi kohta käib. Küllap ta kritiseerib siin ühiskonda ja paneb paika piirded. Samu mõtteid väljendab Jeesus veel täielikumalt oma kuulsas mäejutluses ("Õndsad olete, vaesed jne.").

Sotsialistid Mahatma Sandhi ja Tolstoi

"Mäejutlus oli ja on mässuline. Ideed, millel põhineb mäejutlus, on kõigi maade, inimeste, rasside ja klasside vabaduse kaitsekiri. Mäejutlus ründab kogu omakasupüüdliku võistluse ideed, millel põhineb tänapäeva majanduselu ja nõuab inimeste koostööd armastuses, kui nad ei taha vastu minna hävingule. Mäejutlus eitab kogu militaristlikku võimuprintsiipi ja asendab selle armastusega."
Tsitaat pärineb Eli Stanley Jonesilt. Ta jätkab: "Väike kõhetu mees Indiast, rätik niudevööks, noppis mäejutluses ühe tähtsaima põhimõtte ja rakendas seda vahendina inimestele vabaduse nõudmisel." Me kõik teame, kes see mees oli. Ma austan sügavalt Mahatma Sandhit ja olen tema vaadetega päri, kuid see mees oli... sotsialist. Teine mees, kes samuti nõudis rahu ja lükkas ümber seisuste piirid, oli Lev Tolstoi, ja ka tema oli sotsialist.

Vaid inimene on tähtis

Mis siis on? Kas peamegi äkki hakkama sotsialistideks? Kuid kas me siis ehk ei muutu liiga kitsarinnaliseks? On veel keegi, kellelt olen õppinud inimlikkust, ausust ja austavat suhtumist kõigesse elavasse. See on suur Albert Schweitzer. Tema leidis, et inimesed ei tohiks olla vaimselt sõltuvad, vaid peaksid ise mõtlema eetiliselt ja ka tegutsema vastavalt. Sest mis tahes organisatsioon, ütleb ta, kardab inimest.
Nõnda on siis tasakaal. Inimene ja inimene käivad kõrvuti. Aga keegi ütleb kõrvalt: "Raha on tähtis! Seadused on tähtsad!"
Ei! Vaid inimene on tähtis ja kõik muu peab temani taanduma. Ja kui inimene on kauaks ahistatud ja orjastatud, peab viimaks kostma "masside piksemürin", millest kõneleb Martin Luther King, "kes nõuavad oma õigusi".
Käesoleva jutu eesmärk ei ole pakkuda ideaalselt toimivat majandusmudelit (võib-olla jõutakse kunagi selleni), vaid propageerida uut mõtteviisi ja see oleks vasakpoolsem kui senine. Kõik lähtub sellest, mida inimesed tõeks peavad ja millega nad oma elus arvestavad. Arvestades asjaoluga, et me kõik pole küll võrdsed, kuid peaksime üksteist toetama, leiame me lõppeks Jumalariigi ja ka soodsama väljavaate eluks Maal. Ignoreerides seda printsiipi ja tehes panuse vaid ajutisele kasule, kaotame kõik.

Mul on unistus...

Et ükskord on parem Eesti, et ükskord on vaba Eesti. Et ükskord on Eesti tõeline rahva riik. Aga selleks on vaja hästi palju pingutada. Selleks peab palju muutuma meie endi sees, meie arusaamas. Meie usus, meie südametunnistuses, meie mõistuses. Kas me suudame hüpata üle selle müüri? Kas me julgeme? Ma loodan, et me suudame teostada Eestimaal 21.sajandi algul rahuliku revolutsiooni ja jääda püsima. Sest see on meie ainus võimalus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)