Parts varjab oma Brüsselis-käigu tõelist eesmärki?

Kui allolev kiri anti Günther Oettingerile, Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule, üle enne kohtumist Partsiga, võib oodata huvitavaid arenguid. Juttu pole sellest aga siiani olnud, mis vaid kinnitab õpetust meie reaalpoliitikast arusaamiseks: jälgi seda, millest ei räägita ega kirjutata. Kõikvõimalikud arupärimised ja ka avaliku teabe nõuded lähevad kui kaevu. Isegi kui vastus tuleb, siis midagi sisulist üldjuhul oodata ei ole.

Valitsuse mõjutamine Brüsseli kaudu

Huvitav, kas oma valitsuse tegevuse mõjutamine saab toimuda nüüd ja edaspidi ainult läbi Brüsseli? Mitu kuud tagasi saatis Lilleküla Selts Brüsselisse arupärimise, kas taastuvenergia tasude tarbijalt sissekasseerimine on seaduslik. Tulemuseks oli ametlikult alustatud menetlus Eesti riigi suhtes, millest veel paar nädalat tagasi polnud teadlik ei Välisministeerium ega Eesti Energia.

Tõsi, Parts ise on seda mokaotsast valitsuse pressikonverentsil tunnistanud. Nagu sedagi, et tegelikult kuulub taastuvenergia tasude määramine või mittemääramine Brüsseli kompetentsi.

MTÜ Lilleküla Selts esitas selgitustaotluse 20. veebruaril Konkurentsiametile ning Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnale, küsides, miks alates jaanuarist 2013 tuli tarbijatel maksta taastuvenergia tasusid AS-ile Elering taastuvenergia tootjate kasuks, ilma et need tootjad omaksid selleks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu riigiabialast otsust.

Konkurentsiamet vastas 4. märtsil 2013, et sellele küsimusele peab vastama vaid Rahandusministeerium, kelle kompetentsi asi kuulub ja kelle seisukohta senini ei ole. Pole aga mingi saladus, et elektrituruseaduse muutmise seaduse käigus võeti Riigikogus asja arutamine päevakorrast maha just sel põhjusel, et Euroopa Komisjon ei ole heaks kiitnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud riigiabiloa taotlust ka sellises kontekstis, milles alandati tarbijatele pandud tasusid 10%.

Riigiabiluba

Samasugust skeemi näeb vähegi teritatum pilk ka Estonian Airile antava riigipoolse abi meetmega, mis nõuab eelnevalt Euroopa Komisjoni vastavat luba, mida tänini saadud ei ole. Riigikogu majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste on, muide, oma vastuses Olga Sõtniku küsimusele Riigikogus ka otse öelnud, et juhul, kui riigiabiluba Brüsselist ei saadagi, võib tekkida vajadus maksta siiani ebaseaduslikult kogutud taastuvenergiatasu tarbijatele tagasi.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (EL TL) artiklile 108 (endine asutamislepingu artikkel 88) on riigiabi järelevalve pandud Euroopa Komisjonile; sama artikkel kohustab liikmesriike Euroopa Komisjonile oma kõigist riigiabi andmise kavadest ette teatama. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga (1. mai 2004) kuulub riigiabi valdkond Euroopa Liidu ainupädevusse ja Euroopa Liidu riigiabi-alane regulatsioon on Eestile otsekohalduv. Riigiabi andmiseks tuleb Euroopa Komisjonile esitada riigiabi teatis vastavalt konkurentsiseaduses sätestatule. Riigiabi võib anda ainult pärast Euroopa Komisjoni lubavat otsust.

Lilleküla Seltsi kiri hr Oettingerile

Lilleküla Selts pöördus äsja Oettingeri poole kirjaga, soovides teada tema arvamust.

„... Olete vastanud 12.02.2013 Eesti Taastuvenergia Koja direktori Rene Tammist ja Euroopa Taastuvenergia Föderatsiooni presidendi Rainer Hinrichs-Rahlwes pöördumisele 27.11.2012, mis on leidnud suurt kajastust Eesti meedias, samuti Riigikogus.

Esialgselt põhistame, miks on meie arvates õigustühine Eesti Taastuvenergia Koja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud memorandum.

Kohtuasjas C-264/09 Euroopa Kohtu kohtujuristi Niilo Jääskineni ettepanekus 15.03.2011 punktis 85 on Euroopa Komisjon leidnud: seoses investeeringute kaitse kokkuleppe artikliga 4 märgib komisjon, AETL-il ei olnud õiguspärast ootust, et asjaomane õiguslik raamistik jääb samaks. Ta leiab, et ATEL pidi teadma, et Slovakkia ühineb EL-iga, sest Slovakkia oli juba sõlminud Euroopa lepingu ja esitanud oma ühinemistaotluse.

Sama peaks ju kehtima meie tuuleenergia tootjate kohta, või kuidas?

Arvame, et ka Eestis tegutsevatele taastuvat energiat tootvatele ettevõtetele laienes õiguskuulekus läbi Euroopa Liidu poolt avaldatud eestikeelsete õigusaktide, milles oli arusaadav, et alates 2009. a. avaneb elektriturg 35% ja alates 2013. 1. jaanuarist 100%. Seega alates nendest kuupäevadest oleks pidanud tegema need subjektid taotluse Vabariigi Valitsusele, et see omakorda oleks taotlenud Euroopa Komisjonilt vastava riigiabi loa."

Lilleküla Selts viitas ka asjaolule, et Taastuvenergia Koja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline memorandum hõlmab siseriiklikult reguleeritud meedet, millel puudub Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu poolne riigiabiluba (vt EL TL art 108), mis ei hõlma Euroopa Liidu struktuurifondidest eraldatavaid toetusi ja on vastuolus Euroopa Kohtu kohtupraktikaga.

Kas tuuleveski-inimesed siis ei olnud teadlikud sellest, et Euroopa Liitu minnes hakkab kehtima ka nende seadus, või arvavad nad koos Majandusministeeriumi ametnikega, et rahvas elab Euroopa Liidu õigusruumis nende (s.t ametnike) määratud ulatuses, mille mõõtmed on nende enda määrata? Ja et sama kehtib nende endi suhtes? Et kuidas parasjagu kasulikum on?!

ANDRES RAID, teleajakirjanik

[fotoallkiri] Tallinnas sõidab selline tramm! [Trammivaguni küljel silt „PARTS, ASTU TAGASI!"]

Jaga |